Riigikogu aseesimees Keit Pentus ütles riigikogus müügi- ja paadimaksu tühistava seaduseelnõu esimesel lugemisel, et ei saa leppida olukorraga, kus suur omavalitsus läheneb maksuküsimusele nii hoolimatult ja räpakalt.
Pentuse sõnul ei eksisteeri ükski omavalitsus kuskil teises reaalsuses kui ülejäänud Eesti. «On ikka ainult üks Eesti, kus kogu riigi olukord mõjutab kõiki omavalitsusi ja kus kõikide omavalitsuste tegevus mõjutab kogu riigi olukorda,» lausus Pentus.
Ta lisas, et kui kõige suuremas omavalitsuses, kus elab kolmandik Eesti elanikest ja tegutseb suur osa ettevõtteid, tekitatakse totaalne segadus, siis see mõjutab tervet riiki. «Kui sellel segadusel lastakse kesta, siis võivad need kahjud olla ühel hetkel juba väga suured.»
Pentus ütles, et siiani on riik omavalitsusi usaldanud, arvestanud nende mõistlikkusega ja absoluutne enamus omavalitsustest on ka seda usaldust väärt olnud. «Nüüd on meil käes olukord, kus üks suur omavalitsus on seda usaldust kuritarvitanud, tekitades üleüldise õigusselgusetuse olukorra enamiku Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks. Kas seda tehti meelega või lihtsalt oskamatusest, seda mina ei tea. Selge on aga see, et terve riigi ettevõtluskeskkonna eest vastutav riigikogu ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja käsi laiutada,» lausus Pentus.
Allikas: Postimees
Reformierakonna ja IRLi fraktsioonid andsid täna riigikogus üle müügi- ja paadimaksu tühistava seaduseelnõu. Algatajate soov on müügi- ja paadimaksu tühistava eelnõu esimene lugemine läbi viia veel enne kevadistungjärgu lõppu.
Eelnõu üle andnud Keit Pentuse sõnul väheneb selle eelnõu tulemusel alates 1. jaanuarist 2011 surve hinnatõusule nii Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas kui kõigis teistes Eesti piirkondades, teatas Reformierakond.
«Pärast müügi- ja paadimaksu tühistamist kohalike maksude nimekirjast ei pea tarbijad enam näpuga järge ajama, kas sai, mille nad poest ostavad, sisaldab muna ja kuulub seega müügimaksuga maksustamisele või ei sisalda ei muna, rosinaid ega puuvilju ja on seega müügimaksust vaba,» ütles Pentus. Pentuse sõnul peab Eesti elanikele ja siin tegutsevatele ettevõtjatele olema üheselt selge see õiguslik raamistik, milles neil tegutseda tuleb.
«Tallinna müügi- ja paadimaks on paraku suutnud tekitada olukorra, kus suure osa kogu Eesti ettevõtjate tegevuskohaks ja kolmandiku Eesti elanike elukohaks olevas linnas ei tea ei tarbijad ega ettevõtjad, mille eest neilt maksu kogutakse ja kuidas nad seda maksu tasuma peavad,» lausus Pentus.
Tema kinnitusel halvendab selline õigusselgusetus otseselt terve riigi ettevõtluskeskkonda ja see on üks peamine põhjus, miks parlament peab olukorra lahendamisse seadusandlikul tasemel sekkuma.
Eelnõu antakse üle praegu, et omavalitsustel oleks piisavalt kaua ette teada, et parlamendis on antud muudatus ettevalmistamisel ning et oleks võimalus hakata oma 2011. aasta eelarvet planeerima juba antud muudatust arvestades.
Allikas: Postimees
Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema, küsib oma ajaveebis reformierakondlane Keit Pentus.
Ta pakub välja kaks varianti:
Variant üks. Sekkuma ja kärpima seadusega omavalitsuse otsustusõigust, et seeläbi oleksid ka elanikud ja ettevõtjad tulevikus segaduste eest rohkem kaitstud.
Variant kaks. Pidama omavalitsuste iseotsustamisõigust isegi kogu riigi maksu- ja ettevõtluskliimat halvendavate otsuste puhul pühaks ja puutumatuks. Ütlema kõigile, kes riigilt omavolitseva omavalitsuse eest kaitset paluvad, et sekkuda ei ole võimalik, sest kohalike elanike valitud linnajuhtidel on mandaat otsuste tegemiseks just nende parema äranägemise järgi.
Pentus ei salga, et tema isiklik eelistus kaldub seadusega müügimaksu tühistamise kasuks ja ma pean õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.
Selleks on kaks põhjust, kirjutab Pentus.
Esiteks. Ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki.
Tänasest on Savisaare müügimaksu kehtima hakkamiseni jäänud üks päev. Hulk ettevõtjaid ei tea aga siiani, kas ja milliste kaupade pealt nende käest maksu nõudma tullakse. Nii meie oma ettevõtjad kui välisinvestorid on nördinud ja nõutud. Ajal, kui kõik linnad ja riigid teevad pingutusi, et töökohtade loojaid enda juurde meelitada, saadab Tallinn oma segase müügimaksuga sõnumi: “Kui otsite lihtsat ja selget süsteemi, siis ärge meie juurde oma investeeringutega tulge.”
Nii käitudes ei mõjuta pealinna juhid aga mitte ainult ühes omavalitsuses toimuvat. Selline käitumine ja maksudega pusserdamine mõjutab suhtumist kogu riigi ettevõtluskliimasse. Milline investor tahaks oma raha investeerida kohta, kus ta ei tea kas ja mille eest talt maksu küsima hakatakse?
Teiseks. Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju ulatub kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele. Kuis nii?
Tallinna müügimaksu kehtestamine on tekitanud kaupmeestele kümnete miljonite suuruseid kulutusi. Loomulikult maksavad kallinevate kaupade näol need kulutused lõpuks kinni tarbijad. Kauplusekettides müüdava kauba puhul mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti tarbijad, nendib Pentus.
Kui müügimaksu kaitsjad rõhuvad omavalitsuste õigusele ise otsustada, millist maksu ja mis ulatuses nad oma elanikelt kasseerivad, siis kuidas see õigus ikka praegu täpselt rakendub? Kui näiteks üks Lõuna-Eesti omavalitsus tahab otsustada, et sealsed elanikud ei pea mitte Tallinna müügimaksu pärast kallimat kaupa ostma, siis kuidas tal on võimalik seda otsust realiseerida? Mis ta teha saab, et see nii ka oleks?
Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada, kirjutab Pentus.
Allikas: Raamatupidaja.ee
Reformierakonna aseesimehe Keit Pentuse hinnangul ei saa Tallinna müügimaksu puhul rääkida kohalikust maksust.
“Kui tegu oleks kohaliku maksuga, ei saa öelda, et müügimaks oleks päris saatanast. Aga Tallinna puhul ei saa rääkida kohalikust maksust kohaliku maksu mõttes, sest Tallinna müügimaksu mõju ulatub kaugele Tallinna piiridest,” rääkis Keit Pentus “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.
Pentuse sõnul on Tallinna müügimaks andnud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva löögi. “Ühelt poolt oleme me väga uhked, et meil on hea ettevõtluskeskkond ja lihtne maksusüsteem, aga kui vaadata Tallinna müügimaksu, siis täna on veel rida ettevõtteid, kes ei tea, milliste kaupade eest nad peavad maksma, kuhu ja kuidas nad peavad maksma. See on pannud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva põntsu,” selgitas ta.
Pentus lisas, et läbi Tallinna müügimaksu tõusevad kaupade hinnad igas teiseski Eesti omavalitsuses.
Pentuse arvates peaks iga omavalitsuse huvi olema, et sealne ettevõtluskeskkond oleks võimalikult soodus, et ettevõtjad tahaksid seal tegutseda ning seeläbi laekuks omavalitsuse kassasse ka maksu, mistõttu ei oleks uusi makse kehtestada tarvis.
Tänasel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel otsustasid IRL ja Reformierakond kaotada tulevast aastast üleriigiliselt nii müügi- kui paadimaksu.
Allikas: ERR|UUDISED
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus arvab, et eilsel riigikogu arutelul töötuse üle paistsid konkreetsete ettepanekutega silma Reformierakond ja IRL. Teistele fraktsioonidele soovitab ta neljapäevaks, kui toimub järgmine arutelu, õppust võtta.
Pentus kirjutas oma blogis, et Reformierakonna ettekanne rääkis sellest, et igasuguste töökohtade loomise eelduseks on heas korras riigi rahandus, usaldusväärne investeerimiskeskkond.
“Kuidas seda usaldusväärsust kindlustada – see oli meie ettekande esimene osa. Teises osas pakkusime aga välja ka seitse konkreetset ettevõtlusega alustamist ja tegelemist lihtsamaks tegevat, töökohti luua aitavat sammu,” ütles Pentus.
“Üsna sama nurga alt lähenes teemale ka IRL, kelle jaoks mõistagi on samuti tähtis nii ettevõtluskeskkonna arendamine kui see, et saaksime oma riigieelarve lähiaastatel uuesti tasakaalu ja seejärel ülejääki,” lisas ta.
Pentus kurtis, et sarnast konkreetsust kahjuks kõikidest ettekannetest ei leidnud. “Aga et neljapäeval on riigikogu ees sama formaadi vol 2 (siis keskendutakse tööpuuduse sotsiaalsetele aspektidele), jõuavad kõik fraktsioonid tänasest arutelust ehk juba õppust võtta,” avaldas ta lootust.
Allikas: Delfi
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus ütles Tallinna linnavalitsusest avalikuks tulnud Linnahalli skandaali kommenteerides, et Tallinna linnavalitsus peaks USA saatkonna ees vabandama.
“Sellise valega tehti Tallinna mainele kahju rohkem, kui Keskerakonna kontoris paraku taibatakse. Kui USA suursaatkond peab hakkama avalikult ümber lükkama Raepressi teateid, milles on Tallinna linnavalitsuse poolt avalikkusele müüdud olematut Ühendriikide valitsuse garantiid segasele investeerimisprojektile, siis on see paljude investorite jaoks märk, et Tallinna linnavalitsust ei saa võtta tõsiselt,” ütles Keit Pentus pressiesindaja teatel.
“Suurriigi valitsuse väljamõeldud investeeringute garantiisid presenteerides käituti arengumaades eelmise sajandi keskpaigas, mitte 2010. aastal Euroopa Liidu pealinnas. See on häbiväärne ja linnavalitsusel oleks kohane saata USA saatkonnale ametlik vabandus,” sõnas Pentus.
Pentus lisas, et kogu Linnahalli ümber toimuv on algusest peale olnud segane ja seda on aetud avalikkuse eest poolsalaja.
“Viimastel päevadel on tulnud lisaks uudiseid nii selle kohta, et muinsuskaitsjad ei tea siiani Linnahalli renoveerimisest midagi, kui selle kohta, et suurelt reklaamitud miljarditesse ulatuv investeering tundub eksisteerivat ainult Raepressi pressiteadetes,” lausus Pentus.
Pentuse hinnangul tähendab see seda, et avalikkusel on põhjust kõik Linnahalli puudutav tõsise luubi alla võtta. “Tõenäoliselt tuleb kogu Linnahalli ümber toimunut ja toimuvat tõsiselt analüüsida ka linnavolikogu revisjonikomisjonis,” lisas Pentus.
Allikas: Delfi
Täna Toompeal noorteühenduse ELO noorteparlamendi avanud riigikogu aseesimees Keit Pentus kutsus üles igat eestikeelset kooli otsima endale sõpruskooli Eesti venekeelsete koolide seast.
Tänavuse noorteparlamendi istungi teema on «Noorte täisväärtuslikuks kodanikuks kasvamine», teatas riigikogu pressiteenistus. Pentus rõhutas oma tervituses arutusel oleva teema tähtsust.
«Sageli antakse sellele küsimusele formaalne vastus: täisväärtuslik kodanik võtab osa ühiskonnaelust, on oma riigile lojaalne ja osaleb valimistel. See on üks lähenemisviis. Mina kutsun üles teid mõtlema laiemalt,» toonitas Pentus.
Riigikogu aseesimees märkis, et noorte tegevus on viimasel ajal olnud just kodanikuaktiivsuse mõttes muljetavaldav – läbi on viidud varivalimiste projekt, järjest rohkem levivad õpilasfirmade asutamised, noorte mittetulundusühingute aktiivne tegutsemine, töövarju projekt, noorteparlament.
«See kõik näitab, et teie valik on olnud aktiivne osalemine, mitte toanurgas virisemine ja et olete õigel teel,» hindas Pentus noorteorganisatsiooni senist tegevust.
Pentus tõi noorteparlamendi ees välja teema, mis tal südamel. Nimelt, kui räägime sellest, et täisväärtuslikuks kodanikuks olemise omadusteks on muu hulgas märkamine, hoolimine ja austus teiste vastu, siis puudutab see võrdselt kõiki, sõltumata emakeelest.
«Teie siin olete enamuses eesti emakeelega noored. Selleks, et mõne teise emakeelega noored ennast sama täisväärtuslike ja vajalikena tunneksid, on aga võimalik väga palju ära teha just teil,» pani Pentus noorteparlamendile südamele.
Ta soovitas tänase noorteparlamendi töö lõpetamise järel ja oma kooli naasmisel panna koolikaaslastega kokku algatusrühm leidmaks mõni sõpruskool. «Mitte Soomest või Suurbritanniast või Leedust, vaid siitsamast Eestist. Mõni selline kool, kus õppivate õpilaste emakeel ei ole eesti keel. Sõlmige selle kooli ja nende õpilastega sidemed ja uskuge mind – sellest võidate mitte ainult teie, vaid kokkuvõttes terve riik,» rõhutas Pentus.
Noorteparlamendi istungil osaleb kokku üle saja noore Võrumaalt, Valgamaalt, Ida-Virumaalt, Põlvamaalt, Viljandimaalt, Tartumaalt ja Harjumaalt.
ELOsse kuuluvad koolinoored üle vabariigi ning selle missioon on pakkuda noortele formaalhariduse kõrval täiendavat võimalust enesearendamiseks.
Enam kui 20 aastat tegutsenud ELO noorteparlamendi korraldamine on pikaajaline traditsioon, milles osalevad ka teiste üleriigiliste noorteühenduste esindajad.
Allikas: Postimees
Elektrist säriseb energiaturu seaduse teemal ka Reformierakonna blogosfäär – Keit Pentus selgitab oma lõppeva nädala sissekandes Reformierakonna ettepanekute tagamaid.
Viimase paari nädala jooksul pole meil Reformierakonna fraktsioonis olnud ühtegi päeva, kui poleks toimunud nõupidamist ja kohtumist elektrituruseaduse teemal, kirjutab Pentus. Kõigist nendest aruteludest sündis kolm ettepanekut, mille sisu on kokkuvõtvalt sama: ergutada Eesti tuumajaama projektiga edasi tegutsemist ja meie energiaportfelli mitmekesistamist, vähendada survet soojahinna kallinemisele, tagada aus konkurents.
Kolm ettepanekut võiks lühidalt lahti seletada nii:
Esimene ettepanek puudutab taastuvenergia toetuse maksmist. Meie ettepaneku järgi oleks alates 1. juulist 2010 taastuvenergia (taastuvaks energiaallikaks loetakse vett, tuult, päikest, maasoojust, prügilagaasi, heitvee puhastamisel tekkivat gaasi, biogaasi ja biomassi, sh metsatööstuse toodete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat osa ehk lihtsalt öeldes puiduhaket ja puitu) toetuse saamise õigus nendel tootjatel, kes suudavad tagada ka koostootmise. Ehk lihtsamalt öeldes ei ole õigustatud toetuse maksmine nendele, kes kasutavad energia tootmiseks küll taastuvat allikat, kuid ei suuda näiteks elektri tootmisel tekkivat sooja ära kasutada vaid suunavad selle lihtsalt õhku või jõkke ja raiskavad sel moel lihtsalt ära hulga energiat. Alates 1. juulist 2010 peaks meie ettepaneku järgi toetust saama vaid siis, kui kasutusele võetakse nii toodetav elektri- kui soojusenergia ja seda vastavalt Konkurentsiameti poolt koostatavale juhendile. See ettepanek on tarbija jaoks oluline eelkõige põhjusel, et väheneb surve toasooja kallinemisele.
Teine ettepanek puudutab uute põlevkivikatelde ehitamiseks makstavat toetust. Miks investeeringuid põlevkiviplokkidesse üldse vaja on? Sest alates 2016. aastast vanu katlaid enam praegusel kujul kasutada ei või. See tähendab aga, et ilma täiendava võimsuse loomiseta tekiks pärast 2016. aastat tippnõudluse hetkedel Eestis probleeme elektrivarustusega, kodumaiste võimsuste abil kodumaise tarbimise katmisega. Valitsusest tulnud eelnõu järgi oleks seadusega tagatud toetusmehhanism suunanud 20 aasta jooksul kahe uue põlevkivikatla rajamisse kuni 1,2 miljardit krooni aastas (toetuse täpne suurus on seatud sõltuvusse CO2 hinnast, kuid see ei tohi kogumahus ületada 70% investeeringu kapitalikuludest). Varustuskindluse tagamiseks on majandusministeeriumi ekspertide sõnul vajalik aga mitte kahe, vaid ühe põlevkivikatla rajamine. Lisaks peab meie varustuskindlust tulevikus parandama ka tuumajaam (selle rajamisega edasiminemine saaks ilmselt tagasilöögi, kui Riigikogus võetaks vastu seadus, mille järgi suunataks järgmise 20 aasta jooksul 24 miljardit krooni kahe uue põlevkiviploki rajamisse). Et tagada piisava võimsuse olemasolu 2016. aastast ja ergutada mõttevahetust nii meie tuumajaama rajamise kui laiemalt Eesti energiabilansi mitmekesistamise teemadel piirdutakse meie ettepaneku kohaselt ühe uue põlevkiviploki rajamisega ja selle toetamisega mitte rohkem kui 600 miljoni krooniga aastas.
Kolmas ettepanek puudutab samuti taastuvenergia toetuse maksmist. Nimelt ei ole praegu õigus toetust taotleda nendel, kes toodavad küll taastuvenergiat, kuid kasutavad seda oma tootmise või tööstuse tarbeks. Meie ettepaneku kohaselt peaks alates 1. jaanuarist 2011 tekkima teistega võrdne õigus toetust taotleda ka sellistel energia tootjatel.
Algaval nädalal peaks eelnõu Riigikogu saali jõudma ja neljapäeval ka vastu võetama, nendib Pentus.
Allikas: Äripäev
Riigikogu reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus kirjutab oma ajaveebis, et eile oma tagasiastumisest teatanud sotsiaalminister Maret Maripuul oli valida, kas saada riski- või mugavusministriks. Maripuu valis riskantsema tee, nendib Pentus.
Täna oleks lihtne koguda populaarsust siunates tagasiastumisest teada andnud sotsiaalminister Maret Maripuud. Sest täna oleks lihtsam kiita takka kõigile näpuga näitajatele ja üldise kriitika alla sattunule ka omalt poolt paar vopsu anda. Mina ei taha seda teha. Ma tahan hoopis kirjutada sellest, miks ma täna riigikogu puldis ütlesin, et Maret oli tubli.
Laias laastus oli Maretil sotsiaalministri keerulist portfelli vastu võttes kaks võimalust. Oli võimalus võtta endale mugavusministri positsioon. See on minister, kes tõmbab kehast kangeks, kui jutt liigub vajadusele tema haldusalas üht või teist reformi läbi viia. Maksimaalselt teeb see minister sõnades ja pressiteadetes ettepanekuid ühe või teise asja ümberkorraldamiseks, aga esimesel võimalus teatab ta kohe: «Mina teeks ju küll, aga pole võimalik. Partnerid on vastu. Ühiskond pole valmis. Kokkulepet pole. Poliitiline üksmeel puudub.» Üksmeelele jõudmise nimel kivist vett välja pigistama selline minister valmis ei ole. Ega tahagi.
Korralik mugavusminister teeb näo, nagu kaoks tal kõrvakuulmine, kui samas ruumis tuleb juttu vajadusest tema vastutusalas riigi kulusid kokku tõmmata ja raha efektiivsemalt kasutama hakata. «Ärge ajage jama! Minu valdkonnas ei ole lihtsalt võimalik asju ümber korraldada. Kõik reformid on juba tehtud. Kuidas ma võtan raha ära? Kas te kujutate ette ka, mis see tähendab? Mäss! Riik kukub külili! Ärge ajage jama!» Mõnus oleks ju olnud ka sotsiaalministril tiksuda oma valitsemisala otsas ja keskenduda peamiselt sellele, et olemasolevat süsteemi töös hoida. Sest kui reformi või ümberkorraldusi tegema peaks hakkama, siis oi-oi-oi. See võib ju osutuda ebapopulaarseks. Võib tähendada igasugu ebamugavusi. Võib tähendada, et peab käima ja selgitama ja põhjendama ja… ei-ei-ei.
Aga Maretil oli ka teine võimalus. Oli võimalus võtta risk ja hakata reformima valdkonda, mis õige mitmest otsast meenutab nõukogude aega. Oli võimalus minna sõtta tööõiguse kaasajastamise eest (mul on meeles, kuidas üks mu hea koalitsioonikaaslane tuli töölepinguseaduse saaga alguses minu juurde ja ütles, et Maret on hull, kui ta selle võitluse vastu võtab. Sest see on valdkond, kus niikuinii midagi ei ole võimalik muuta). Oli võimalus võtta ette puuetega inimeste toetuste süsteem ja otsida võimalusi selle süsteemi muutmiseks nii, et tegu oleks rohkem iga konkreetse inimese vajadusi arvestava süsteemiga, et raha läheks sinna, kus abi kõige rohkem vaja. Oli võimalus võtta ette meditsiini valdkond ja nuputada, kuidas teha patsiendile mugavamaks ja turvalisemaks kogu ravi ja haiguskäigu talletamine, kuidas võtta ka selles vallas rohkem kasutusele e-võimalusi. Oli võimalus teha tänamatut tööd, võttes ette haigekassa rahastamine ja otsida selles lahendust, mis suunaks raha just sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – raviks.
Maret ei valinud mugavusministri teed, vaid valis selle teise – riskiministri – tee. Valis kõigi nende reformide ettevõtmise. Ja jumal tänatud, et ta julges seda teha.
Muidugi tegi Maret kõigi nende alustatud ja käima lükatud reformide tegemisel ja ettevalmistamisel vigu. Aga ma ei tea ühtegi inimest – ei võimuliidust ega vihakirvest ihunud opositsioonist – kes ütleks, et tema oleks suutnud 100 protsenti kõiki vigu vältida. Sellepärast loodan ma väga, et Mareti vastu peetud üsna tige ristiretk ei hirmutanud ära kõiki praegusi ja tulevasi ministreid ja poliitikuid laiemalt. Et neid, kes julgeksid mugavusministri või mugavuspoliitiku rolli asemel riskida ja võtta ette tõesti olulisi reforme, ikka jaguks. Sest ehkki tegu võib olla lühikeses perspektiivis väga tänamatu tööga, sõltub sellistest riskijatest riigi tulevikku silmas pidades väga palju.
Allikas: Postimees
Reformierakonna aseesimees Keit Pentus peab sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna koalitsiooni sündi Tallinnas tõenäoliseks.
“Ma arvan, et see ei olegi väga suur üllatus, sest juba enne valimisi oli päris mitmest sotside liidrite väljaütlemisest näha, kuidas Keskerakond on neid juba lõksu meelitamas,” märkis Pentus “Aktuaalses kaameras”, vahendavad ERR uudised.
Sotsiaaldemokraatide olukorda nimetab Pentus täna keerukaks.
“Nad on nii öelda pildist väljas nii riigis kui paraku ka Tallinnas ja see on võimalus vähemalt Tallinnas mõned oma liikmed pilti aidata. Ilmselt on see peamine argument, mis täna sotse Keskerakonna karukaisutusse minema motiveerib,” rääkis Pentus.
Allikas: Delfi
