• 24. mai 2010
• 0 Kommentaari

Lasteaedade riigistamisest

Tänases eestikeelses Postimehes ilmus ajakirjaniku üleskutse lasteaiad omavalitsustelt ära võtta ja hoopis riigistada. Mida sellest arvata?

Ajakirjanik põhjendab oma ettepanekut ju tegelikult väga loogiliselt – kuna osad omavalitsused ei ole lasteaedade juhtimisega hakkama saanud ja lasteaiad tunduvad olevat linnajuhtide jaoks viimane koht, mille jaoks raha leitakse, siis tuleb neid sellise saamatuse eest karistada ja lasteaiad hoopis riigistada. Emotsionaalne avaldus ja sellisena ju täiesti mõistetav.

Aga ajakirjaniku mõttekäiku edasi arendades ja suuremat pilti vaadates jõuaksime muidugi üsna hirmutava perspektiivini. Miks?

Sest sarnaselt võib Tallinna tänavaid mööda sõites öelda, et kuna linnavalitsus ei ole tänavate remontimisega hakkama saanud, tuleb ka see valdkond linnavalitsuse käest ära võtta ja riigile anda.

Või vaatame ühistransporti. Tallinna ühistransport on must, palavate ilmadega higine ja haisev. Ka selle korraldamisega pole hakkama saadud – võtame ühistranspordi korraldamise linnalt ära ja riigistame?

No ja kui nüüd näiteks pealinna rahaasjadele mõelda ja võrrelda hiiglasliku defitsiidiga linnaeelarvet väikese võlakoormuse ja minimaalse puudujäägiga riigieelarvega, siis… Mis me siis teeme? Kuna pealinn pole oma rahaasjadega hakkama saanud ja toodab päev-päevalt ainult prisket miinust juurde, siis võtame ka eelarve tegemise omavalitsustelt ära ja hakkame ka selle valdkonnaga keskvalitsuse tasandil tegelema?

Mis jääb sellisel juhul alles demokraatlikult kõigi hääleõiguslike elanike poolt valitud omavalitsuse vastutusest kohaliku elu korraldamisel? Pealinna puhul jääks muidugi alles tegevus, mida linnajuhid tunduvad kõige rohkem nautivat – oma telejaama tegemine ja kümne ajalehe välja andmine.

Ainult et… kõik omavalitsused ei ole nagu Tallinn. Kõik omavalitsused ei ole nii saamatud. Vastupidi. Enamik omavalitsusi on tegelikult nii oma rahaasjadega kui ka lastehoiu teemadega hakkama saanud.

Lasteaedade riigistamisettepaneku teinud ajakirjanik küsib oma kirjutises ka kõige olulisema lasteaedade probleeme puudutava küsimuse: mitte “miks ei saa” vaid “kuidas saab”?

Saab nii nagu kõigi teiste valdkondadegi puhul – saab siis, kui teema muutub linna- või vallajuhtide jaoks tähtsaks. Mitmes Eesti väikeses vallas ja linnas on omavalitsuste juhid mõned aastad tagasi otsustanud, et lastehoid on elukeskkonna juures kõige olulisem, sest kui lasteaiad on ilusad, korras ja lastega tegelevad head õpetajad, siis tahavad selles omavalitsuses elada ka noored pered/maksumaksjad.

Lasteaedadesse on investeeritud, on taotletud euroraha, kulude kokkutõmbamise ajal on lasteaedu kõige valusamatest kärbetest hoitud, lasteaedade pedagooge hoitakse nagu silmaterasid. Need omavalitsused on saanud lasteaedade juhtimisega hästi hakkama. Sest lastehoid on nende jaoks prioriteet. Mitte lihtsalt sõnades. Tegelikkuses.

Kas nendes omavalitsustes muutuks laste või lastevanemate jaoks midagi paremaks, kui lasteaedadega ei tegeletaks enam kohapeal vaid Tallinnas või Tartus asuvas ministeeriumis? Ei usu. Kas neid peaks karistama selle eest, et Tallinnas on asjad just parasjagu nii nagu nad on? Ei usu.

Kui korraks teoreetiliseltki kaaluda lasteaiateenuse riigistamist, tähendaks see koos teenusega omavalitsustelt ka selle katteks läinud tulubaasi osa ära võtmist. See on võimatu, juba puhtalt õigluse seisukohalt. Sest raha äravõtmise korral oleksid kaotajateks need omavalitsused, kus on lasteaedadesse varasematel aastatel korralikult investeeritud, kus on lasteaedu eelistatud teistele kulutustele ja näiteks eurorahade taotlemisel tehtud muude valdkondade asemel panus just lasteaedadele.

Teine võimalus oleks, et omavalitsustelt võetakse ära küll lasteaedade pidamise kohustus, tulubaas aga ei muutu ja raha jääb boonusena alles. See idee on tegelikkuses ammu läbiarvutatud. Selline lahendus tähendaks miljardeid lisakulu riigieelarvele ning tulemuseks oleks sama ebaõiglane olukord, kui eelmise võimalusegi korral. Nüüd peaksid kõik Eesti maksumaksjad juba riigieelarve kaudu kinni maksma nende omavalitsuste tegemata jätmised, kus lasteaiad pole kohalike linnajuhtide jaoks varem piisavalt tähtsad olnud. Tõstke käsi püsti, kes on valmis Tallinna linnavalitsuse saamatuse tõttu (kus kõige suurem puudus lasteaiakohtadest ja teenus alarahastatud) rohkem paagi-, saagi- ja müüdimakse maksma? Tallinnast vaadates võib selline lahendus ju kellelegi mugav tunduda, aga paraku peame tallinlastena sellega leppima, et kogu ülejäänud Eesti ei taha meie praeguste linnajuhtide rumalaid valikuid kinni maksta.

Tallinna puhul tuleb järgmise kolme ja poole aasta jooksul loota, et ehk hakkab avalik surve ja lastevanemate valjuhäälne rahulolematus ka praegusele linnavalitsusele lõpuks mõjuma ja maksumaksja raha eest oma telejaamas nõukogudeaegsete telefilmide näitamise asemel tõuseb linnavalitsuse prioriteetide nimekirjas lastehoiu teema lõpuks ka paari koha võrra kõrgemale.