• 17. veebruar 2010
• 0 Kommentaari

Avalikult öeldud sõna kaal

Täna toimus Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Peaettekandjatena olid küsitlemisel kõigi kuue fraktsiooni esindajad. Lähteülesanne – esitada omapoolsed ettepanekud, mida teha ettevõtluskeskkonnaga, et see tööpuudust leevendada aitaks.

Formaadina oli selline kuue võrdse peaettekandjaga arutelu uus asi. Esimesele korrale omaselt mõnevõrra konarlik. Veidi liigset kalambuuritsemist, teemast mööda rääkimist. Aga esimese korra rabedusest ei tohiks ära ehmatada. Vastupidi. Sellises vormis arutelusid peaks tulevikus parlamendis kindlasti veel korraldama.

Miks?

Sest hoolimata sellest, et esimesel korral oli ettekannete fokusseerituse tase väga erinev, nõuab iga sellisel arutelul hästi esinemine fraktsioonidelt korralikku ettevalmistust. Eelnevaid vaidlusi. Argumenteerimist. Erinevate valikute ja ettepanekute läbi kaalumist ja formuleerimist. Jah, muidugi nõuab sama eeltööd ka sarnane arutelu komisjonides. Aga mis seal salata – Riigikogu suures saalis avalikult peetaval arutelul, avalikult välja öeldaval ja stenogrammi kantaval sõnal on teine kaal. Avalikult välja pakutud konkreetsete ettepanekute puhul tekib avalik surve nende ellu viimiseks. Ja peabki tekkima.

Seda olulisem on, et avalikkus – ajakirjanikud, ühe või teise teema vastu huvi tundjad – oleks selliste arutelude vastu nõudlikud. Kui kiidetud saavad kõnelejad, kelle esinemine on küll lobe või vaimukas, kuid teemale miskit sisulist ei lisa, on see märk järgmiseks korraks ka kõigile ülejäänutele. Kui võetakse süveneda ka ettekannete sisusse, on seegi märk, mis sunnib järgmisel korral kõiki rohkem pingutama.

Reformierakonna ettekanne rääkis täna sellest, et igasuguste töökohtade loomise eelduseks on heas korras riigi rahandus, usaldusväärne investeerimiskeskkond. Kuidas seda usaldusväärsust kindlustada – see oli meie ettekande esimene osa. Teises osas pakkusime aga välja ka seitse konkreetset ettevõtlusega alustamist ja tegelemist lihtsamaks tegevat, töökohti luua aitavat sammu.

1. Ettevõtjatele makstav palgatoetus, tööpraktika, ettevõttega alustamise toetus töötule. 2. Kapitali sissemaksuta ettevõtte asutamise võimaldamine. 3. Ettevõtja jaoks raamatupidamise ja majandusaasta aruande esitamise sama lihtsaks tegemine, kui seda on üksikisiku tulumaksudeklaratsiooni Internetis esitamine. 4. Tegevuslubade ja litsentside arvu vähendamine, taotlemise lihtsamaks tegemine. 5. Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine. 6. Gümnaasiumitesse ettevõtlusõppe sisseviimine, et oma ettevõttega alustamist julgeksid ette võtta ka noored. 7. Tallinna lennuühenduste seisu parandamine.

Üsna sama nurga alt lähenes teemale ka IRL, kelle jaoks mõistagi on samuti tähtis nii ettevõtluskeskkonna arendamine kui see, et saaksime oma riigieelarve lähiaastatel uuesti tasakaalu ja seejärel ülejääki.

Sarnast konkreetsust kahjuks kõikidest ettekannetest ei leidnud. Aga et neljapäeval on Riigikogu ees sama formaadi vol 2 (siis keskendutakse tööpuuduse sotsiaalsetele aspektidele), jõuavad kõik fraktsioonid tänasest arutelust ehk juba õppust võtta.