Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Keit Pentuse sõnul on Tallinna linnavalitsuse plaan linnale taas hiigellaen võtta erakordselt vastutustundetu.
Pentus selgitas, et omavalitsuste osakaal valitsussektori üldises defitsiidis hakkab lähenema kahele miljardile kroonile ja Tallinna linnal on selles juhtiv roll, vahendas Reformierakonna pressiesindaja.
“Järjekordne hiigellaen näitab kahjuks praeguste linnajuhtide hoolimatust Tallinna tuleviku suhtes,” ütles Pentus. “Kõik need sajad miljonid kroonid, mis linnavõimu poolt uljalt laenu võetakse – kõik need summad tuleb linnaelanikel tulevikus tagasi maksta. Minu arvates on oma linnaelanike võlaorjusse ajamine linnavalitsuse poolt kõike muud kui hooliv käitumine,” taunis Pentus keskerakondliku linnavõimu teguviisi.
Pentuse arvates peaks Tallinn võlakoormuse suurendamise asemel vaatama kriitilise pilguga üle linnavalitsuse jooksvad kulud ja tegema palju tõsisemat tööd euroraha kasutamiseks. Samamoodi peavad euroraha palju parema ärakasutamise nimel pingutama kõik ministeeriumid. “Tallinn on lasknud käest väga paljud võimalused euroraha Tallinnasse toomiseks. Sellest on väga kahju, aga seda ei tohi kergekäeliselt asendada linnaelanike võlakoormuse suurendamisega,” lisas Pentus.
Allikas: Delfi
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Keit Pentuse sõnul on Tallinna linnavalitsuse plaan linnale taas hiigellaen võtta erakordselt vastutustundetu.
Pentus selgitas, et omavalitsuste osakaal valitsussektori üldises defitsiidis hakkab lähenema kahele miljardile kroonile ja Tallinna linnal on selles juhtiv roll.
«Järjekordne hiigellaen näitab kahjuks praeguste linnajuhtide hoolimatust Tallinna tuleviku suhtes. Kõik need sajad miljonid kroonid, mis linnavõimu poolt uljalt laenu võetakse – kõik need summad tuleb linnaelanikel tulevikus tagasi maksta. Minu arvates on oma linnaelanike võlaorjusse ajamine linnavalitsuse poolt kõike muud kui hooliv käitumine,» lausus Pentus.
Tema arvates peaks Tallinn võlakoormuse suurendamise asemel vaatama kriitilise pilguga üle linnavalitsuse jooksvad kulud ja tegema palju tõsisemat tööd eurorahade kasutamiseks. Samamoodi peavad eurorahade palju parema ärakasutamise nimel pingutama kõik ministeeriumid. «Tallinn on lasknud käest väga paljud võimalused eurorahade Tallinna toomiseks. Sellest on väga kahju, aga seda ei tohi kergekäeliselt asendada linnaelanike võlakoormuse suurendamisega,» lisas Pentus.
Allikas: Postimees
Üks selle suve poliittrendidest tundub olevat valitsuses ainsa naisena ametis oleva kultuuriminister Laine Jänese kallal hammaste teritamine. Küll ei meeldi ühele see, et Laine varasematel aastatel väljakujunenud traditsiooni jätkates kultuuriministrina Laulupeo lõpukõne pidas (tõenäoliselt saab Laine Jänesele selle kõne puhul ette heita kõige rohkem seda, et tema kõne oli liiga suurt sisemist põlemist täis. Sest varasemate laulupidude puhul pole ministrite lõpukõned mingeid sedasorti emotsioone üles kütnud), küll ei meeldi teistele see, et ka kultuuri eelarvet kärbitakse…
Mina olen näinud õige lähedalt neid nõupidamisi ja läbirääkimisi, kus ühe ja teise valdkonna eelarve üle läbi räägitakse. Olen osalenud valitsuskabineti aruteludes ja Riigikogu valitsuserakondade fraktsioonide ühistel plaanipidamistel. Seepärast tean, kui tuliselt ja hingega Laine Jänes oma valdkonna eest väljas on.
www.wildanimalfightclub.com
Loomult kirglikuks inimeseks sündinud kultuuriminister Jänes võitleb valitsuses kultuuri eest nagu lõvi. Ei saa öelda, et see võitlus tal kerge oleks, sest neid, kes arvavad, et rasketel aegadel võiks just “pehmetelt valdkondadelt” (loe – kultuurilt) kõvasti vähemaks võtta, on laua ümber alati. Laine ei ole lasknud ennast sellest häirida. On võidelnud niikaua kuni antud oludes parim võimalik lahendus on saavutatud. Ma arvan, et kui ministriks oleks praegu keegi, kel Laine Jänesest vähem kannatust, kuraasi ja võitlusvaimu, ei kujutaks me keegi ette, mis seisus kultuurieelarve olla võiks.
Aga ega kultuuriministri aadressil oma pahameelt väljaelavatele tegijatele saa ette heita, et neilgi süda pitsitab iga kokku hoitava sendi pärast. Konstruktiivne kriitika tuleb alati kasuks. Eriti kasulik oleks sel juhul öelda, kust tuleks võtta. Või äkki soovivad kritiseerijad, et Eesti peaks europüüdlustest loobuma? Materdada-materdada-materdada inimest, kes on pannud oma töösse hinge ja annab endast maksimumi, et kehvades oludes võimalikult head tulemust välja pigistada … see ei ole lihtsalt õiglane.
