Fraktsiooni visiidi käigus külastasime Jäähalli, venekeelset eralastead Fidani ja Ülemiste Cityt, et tutvuda nende tegemiste ja olukorraga.

Täna oli töine pühapäev. Õnneks ei pidanud seda veetma umbses ja hämaras nõupidamiste saalis. Sest õnneks on Piritale tekkinud üks kohvik, kust avaneb tõeliselt inspireeriv vaade Tallinna siluetile ja rannale. Väga mõnus. Ma olen üsna kindel, et lisaks mõtete vaba lendu eeldavatele nõupidamistele sobib see koht ideaalselt ka mõnel tuulisemal ja jahedamal õhtul päikeseloojangu piilumiseks.

Pärast nõupidamist Pirita rannas jalutades oli täna näha ka esimesi rahutuid hingi, kes ilmselt ei mallanud oodata suviste ilmade saabumist, vaid jooksid kitsesammul hüpates merre ujuma. Kraadiklaas näitas 15 kraadi.

Täna diskuteeriti Riigikogus Eesti 2008 aasta Inimarengu aruande üle. Huvitav arutelu oli. Praktiliselt iga lehekülg eestlaste elukvaliteeti analüüsivast raportist pakub olulisi andmeid. No ja üksjagu provotseerivaid järeldusi ka.

Mina ei taha siin praegu kirjutada aga nendest lõikudest, mis juba päris palju tähelepanu on saanud, vaid hoopis ühest seni veidi varju jäänud osast. Nimelt osast, mis puudutab linnade arenguperspektiive.

Aruande järgi on Euroopas viimasel ajal edenenud teistest paremini linnad, mida iseloomustab kõrgtehnoloogiline teenindus, kõrgharidustega inimeste suur osakaal, atraktiivne kultuurikeskkond. Aruandes viidatakse ELi uuringule (lk 148-149), milles analüüsiti 13 linna kujunemist loovaks teadmuslinnaks ja tuuakse välja 6 tegurit, mis iseloomustavad edukaks kujunenud linnu:

1.    Linnad, millel on riikliku või rahvusvahelise poliitiliste ja majanduslike otsustuskeskuste maine, on edukamad linnadest, kus olulist otsustamist ei toimu
2.    Tolerantsed ja paljukultuursed linnad, kus kõik on teretulnud, omavad suuremat potentsiaali erinevate elustiilide ja kultuuritaustaga inimeste ligimeelitamiseks (s.t. ka innovatiivsuse suurendamiseks)
3.    Paremad eeltingimused on linnades, kus domineerib väikeettevõtlus, kõrgtehnoloogiline tootmine, ning mis on ka varem olnud teenustepõhised ja ilma suure tootmiseta
4.    Loovklassi jaoks on atraktiivsemad rahvusvaheliselt tuntud ajaloolised-kultuurilised linnad
5.    Hea juhtimisega ja finants-ning organistiooniliste ressurssidega linnad on rohkem võimelised pakkuma sobivat keskkonda loovmajandusele
6.    Hästi formuleeritud ja finantseeritud ning elluviidav linna innovatsiooni- ja tehnoloogiapoliitika on samuti olulise tähtsusega

Selliste edukate loovlinnade hulka liigitavad uuringu läbiviijad Amsterdami, Barcelona, Dublini, Müncheni ja teatud mööndustega ka Helsingi.

Mis sellest järelduda võiks? Et Tallinnal on juba praegu olemas hulk veel realiseerimata eeldusi Euroopa tasemel hinnatud ja tuntud loovlinnaks kujuneda. Kõrgharidustega inimeste osakaal on Põhja-Eestis ELi keskmisega võrreldes väga kõrge (ELi regioonide keskmine on ca 24%, Põhja-Eestis on see näitaja ca 44%). Kõrgtehnoloogilises teeninduses hõivatute osakaal on Põhja-Eestis 3,7% (ELi regioonide keskmine 3,2%). Tulevane Euroopa kultuuripealinna staatus loob omakorda suured võimalused selleks, et suurendada just rahvusvahelist tuntust loovate inimeste hulgas.

Inimarengu aruandes viidatakse ka ekspertaruteludele, mis näitasid, et Tallinna peetakse avatuks, mujalt tulnud loojaid hästi vastu võtvaks, Tallinna erinevattüüpi kontrastid mõjuvat inspireerivalt. Miinusteks aga loetakse linnaruumi kehva arendatust, autokesksus, kokkusaamise ja koostöö vähesust loojate vahel, sobivate kohtade puudumist selleks, “sildade” vähesust eestlaste ja venelaste eraldiseisvate maailmade vahel, loovuspotentsiaali vähest kasutamist, loovisikute linnaprojektidesse kaasamise kehva korraldust.
Ühesõnaga – tööd jagub. Aga potentsiaali korralikuks, kaasaegseks euroopalikuks keskuseks kujuneda on ka rohkem kui küll.

Riigikogu istungil 12. mail.

Täna läbis riigikogus esimese lugemise maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada koduomanikud maamaksust.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul vajab koduomanike maamaksust vabastamise eelnõu seadusena kiiret vastuvõtmist, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

’’Antud eelnõu loob omavalitsustele võimaluse koduomanikud kuni 3000 m2 suuruse krundi ulatuses maamaksust vabastada. See tähendab, et tekib võimalus maamaksust vabastada nii korteris elavaid koduomanikke, kui näiteks ajalooliselt suurtel Nõmme kruntidel elavaid omanikke,” lausus Pentus.

Täna Riigikogus toimunud arutelul küsisid opositsioonierakondade saadikud ka seda, kas on tõenäoline asendada maamaks kinnisvaramaksuga. Keit Pentuse sõnul ei soovi eelnõu esitajad kinnisvaramaksust midagi kuulda.  ’’Eelnõu eesmärgiks on koduomanike maksukoormuse vähendamine, mitte ühe maksu asendamine teisega. Me ei toeta kinnisvaramaksu kehtestamist.”

Reforminoored korraldasid 29. aprillil restoranis Mercado ürituse Speeddate, kus oma ala tipptegijad kohtusid noortega, et anda nõu kuidas olla tulevikus edukas.