Andsime täna Riigikogule üle eelnõu, millega antakse linnadele-valdadele õigus muuta inimeste kodukrundid maamaksust vabaks. Et plaanitav muudatus on küsimusi tekitanud, siis siinkohal enamesitatud küsimustele ka vastused.
Küsimus: Mis selle plaanitava muudatuse sisu on?
Vastus: Linnal tekib võimalus vabastada elamumaa krundi omanik maamaksust, ehk sisuliselt kehtestada koduomanikele 0-kroonine maamaks.
K: Kas see kehtib kõikide elamumaa kruntide puhul sõltumata nende suurusest?
V: Linnal tekiks õigus vabastada maamaksust kuni 3000 m2 suuruse elamumaa krundi omanik. Taoline ülempiir on vajalik selleks, et mitte anda maksuvabastust suurtele, tühjale seisvatele ja väljaarendamata maa-aladele.
K: Kas maksuvabastuse saab ka tühjalt seisva elamumaa krundi eest?
V: Maamaksu vabastuse mõte on ikka see, et ükski koduomanik ei peaks oma kodu ümbritseva maa eest maksu maksma. Kui tegu on tühja krundiga, kus inimene ei ela, siis sellistele kruntidele kodu maamaksuvabastus ei laiene. Elamumaa maksust vabastamise eeltingimuseks on, et inimene omab krundil elanike registris registreeritud elukohta.
K: Kui mul on mitu krunti, siis kas kõik need muutuvad maamaksust vabaks?
V: 0-kroonine maamaks hakkaks kehtima ainult ühel krundil – sellel, kus on Sinu kodu. Mitme krundi eest maamaksuvabastust ei saa.
K: Kas pärast selle seaduse vastuvõtmist ongi kodukrundid maksust vabad?
V: Ei ole, tegu on esimese etapiga. Kuna maamaks on linnaeelarvesse laekuv maks, saab otsuse sellest vabastamise kohta teha ainult linnavolikogu. Seaduse muudatus, mille me Riigikogus üle andsime, loob selleks võimaluse (praegu pole elamumaa vabastamine maamaksust seaduse järgi võimalik). Tahame kodukrundid maamaksust vabastada pärast seda, kui oleme 2009. aasta oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi Tallinnas linnavalitsuse moodustanud.
K: Millal 0-kroonine maamaks Tallinna kehtima hakkab?
V: Nagu eelmises vastuses ütlesin, on minu soov, et üle antud muudatus saaks võimalikult kiiresti seaduseks. Tallinnas on rakenduks see reaalselt pärast sügisel toimuvaid kohalikke valimisi ja pärast seda, kuioleme moodustanud linnavalitsuse. Eesmärk on, et 1. jaanuarist 2010 ei peaks koduomanikud Tallinnas enam maamaksu maksma.
Tegin eelmisel nädalal Tallinna praegusele linnavalitsusele ettepaneku lõpetada ohtlik linnatänavate öise pimendamise eksperiment. Selle jätkamise tulemused oleksid võinud linnas elavate või siin külas olevate inimeste jaoks väga koledaks kujuneda. Täna jõudis pressi ka uudis, et pärast kiirabi, päästekeskuse, politsei samasisulisi arvamusi tegi linnavalitsus otsuse avalikkuse väga tugevaks kujunenud survele osaliselt järgi anda ja elurajoonides on edaspidi lootust elektrivalgust tänavatel näha ka öösel. Parkide ja magistralide valgustust piiratakse endiselt, aga – parem pool muna kui tühi koor (vabandust, vegetaarlased).
Oma ettepaneku oleme Reformierakonna poolt teinud ka linna rahandusliku seisu krahhist päästmiseks. Vast jätkub linnavalitsusel mehisust see ettepanek vastu võtta.
Meie valitsemiskavas on kirjas plaan, et oma kodukrundi maa eest ei peaks ükski tallinlane linnakassasse maksu maksma. Ehk – et elamumaale kehtiks 0-kroonine maamaks.
Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi Keit Pentuse sõnul tuleb Tallinnas eelarvet kärpides hoiduda inimeste turvalisust ja lapsi puudutavatest lõigetest.
“Minu ettepanek Tallinna praegusele linnavalitsusele on koheselt lõpetada ohtliku eksperiment, mille käigus on linna tänavad juba pool nädalat öösel kottpimedad,” selgitas Pentus.
“12-miljoniline kokkuhoid, mida selline tänavate pimendamine annab, tuleb leida teistest valdkondadest. Olgu selleks näiteks linna ametiasutuste palga- ja igapäevaste majandamiskulude kokkutõmbamine või linnavalitsuse 50-miljonilisest propagandakuludest, ajalehtede, tele- ja raadiosaadete väljaandmisest loobumine. Inimeste turvalisusega mängida ei tohi,” toonitas Pentus.
Tallinna öisesse tänavate pimendamisse suhtus kriitiliselt ka neljapäeval linnavolikogus esinenud Põhja politseiprefekt Elmar Vaher.
Samuti on korrakaitsekomissar Krisjan Jaani juhtinud tähelepanu, et pimedatel tänavatel tehtud kuritegude puhul muutub kurjategija identifitseerimine praktiliselt võimatuks, sest valvekaamerad ei suuda pimedas kurjategijate nägu tuvastada.
Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi Keit Pentuse sõnul tuleb Tallinnas eelarvet kärpides hoiduda inimeste turvalisust ja lapsi puudutavatest lõigetest.
«Minu ettepanek Tallinna praegusele linnavalitsusele on koheselt lõpetada ohtliku eksperiment, mille käigus on linna tänavad juba pool nädalat öösel kottpimedad,» selgitas Pentus.«12 miljoniline kokkuhoid, mida selline tänavate pimendamine annab, tuleb leida teistest valdkondadest. Olgu selleks näiteks linna ametiasutuste palga- ja igapäevaste majandamiskulude kokkutõmbamine või linnavalitsuse 50-miljonilisest propagandakuludest, ajalehtede, tele- ja raadiosaadete väljaandmisest loobumine. Inimeste turvalisusega mängida ei tohi,» toonitas Pentus.
Tallinna öisesse tänavate pimendamisse suhtus kriitiliselt ka neljapäeval linnavolikogus esinenud Põhja politseiprefekt Elmar Vaher. Samuti on korrakaitsekomissar Kristjan Jaani juhtinud tähelepanu, et pimedatel tänavatel tehtud kuritegude puhul muutub kurjategija identifitseerimine praktiliselt võimatuks, sest valvekaamerad ei suuda pimedas kurjategijate nägu tuvastada.
Reformierakond esitas sel nädalal praegusele linnavalitsusele seitse konkreetset ettepanekut, mis aitaksid kaasa linna väljatoomisele raskest rahanduslikust olukorrast. «Aeg on raske, aga just sellisel ajal on tähtis, et kõige tundlikumad valdkonnad oleksid kaitstud. Ma leian, et kõik Tallinna volikogus esindatud poliitilised jõud võiksid enne kärbete tegemist kokku leppida selles, et inimeste turvalisuse ja laste arvelt kärpida ei saa,» lausus Pentus.
Pentuse sõnul on keerulisse finantsolukorda jõudnud pealinnas oluline ka see, et poliitiliste erimeelsuste asemel keskendutaks olukorra lahendamisele. «Praegu ei tohi hakata kemplema selle üle, kes ühe või teise ettepaneku tegi. Praegu tuleb kõigil koos Tallinnas rahaasjad korda panna ja teha seda nii, et kahjud oleksid võimalikult väikesed,» ütles Pentus.
Tallinna volikogus toimub täna ühtteist huvitavat. Praegu arutatakse koos väga hästi esineda oskava Põhja politseiprefektiga kuritegevuse olukorda. Sellele järgneb kaheksa valimisringkonna kaotamise arutelu ja kehtivale seadusele vilistades kõigi eelduste kohaselt ühe suure valimisringkonna moodustamine. Siis hakatakse vaidlema selle üle, kas volikogu liikmete hüvitise suuruse võiks külmutada praegusel tasandil (neto: 4350 eeku kuus). Siis jõutakse aruteluni, kas Tallinnas tuleb minna ajas mõnikümmend aastat tagasi ja lubada taksodel edaspidi parkida ainult taksopeatustes (ma arvan, et kirjutan selle kohta veel ühe postituse). Ja siis on veel kümmekond punkti.
Aga enne istungit andis meie volikogu fraktsiooni juht Remo Holsmer linnavalitsusele üle Reformierakonna seitse ettepanekut praeguse rahandusliku seisu parandamiseks. Ettepanekud ise on siin:
Arvestades rahanduslikku olukorda, kuhu linn on pärast liigoptimistliku 2009. aasta linnaeelarve vastuvõtmist sattunud, ning soovides tagada kõige haavatavamate linnaelanike – laste – ning linna jaoks eluliselt oluliste valdkondade tõrgeteta toimimine, pöördub Reformierakonna fraktsioon Tallinna linnavalitsuse poole järgmiste ettepanekutega:
1. analoogiliselt riigieelarvega vähendada linnavalitsuse ja linna ametiasutuste personali- ning majandamiskulusid (NB! välja arvatud lasteasutustele ettenähtud majandamis- ja personalikulud) 10% võrra.
2. Lõpetada linna ametiasutuste töötajatele 13. palga maksmine.
3. Vaadata kriitilise pilguga üle linnaaparaadi suurus, ametite ning ametnike funktsioonid ning leida võimalused töö ümber korraldamiseks väiksema arvu inimestega. 1., 2., 3., punkti tulemusel tekkiv kokkuhoid – ca 450 miljonit krooni
4. Investeeringute edasi lükkamine. Kainestumaja ehitamise (31 mln krooni) ja monumentaalkunstiobjektide rajamise nihutamine tulevikku (12 mln krooni). Peame kainestusmaja ehitamist Tallinnasse oluliseks, kuid leiame, et praeguses olukorras, kus linn on rahaliste raskuste tõttu asunud öösel pimendama tänavaid ja lasteaedade toimetulek on sattunud küsimärgi alla, tuleks selle ehitamine lükata edasi. Võimalik kokkuhoid: 43 miljonit krooni.
5. Mitte korraldada praegust linna rahalist olukorda arvestades linnaelanikke eksitavaid küsitlusi, laulukonkursse.
6. Lõpetada alates aprillikuust kümne linnapoolt rahastatava ajalehe väljaandmine ning teleuudiste ostmine. 5., 6.punkti tulemusel tekkiv võimalik kokkuhoid: 30 miljonit krooni.
7. Seada sarnaselt riigile prioriteediks eurorahade maksimaalne ära kasutamine ning mitte lükata tulevikku Russalkast Vanasadamani kulgeva Põhjaväila ehitust. See otsus seaks ohtu Euroopa Liidu struktuurfondidest eraldatud 500 miljoni krooni suuruse investeeringu tuleku Tallinna linna.
Lisaks eelnevale peab Reformierakond oluliseks, et linnavalitsuse poolt planeeritavate kärbetega ei halvendataks laste ega lastega tegelevate asutuste olukorda ning ei tehtaks otsuseid, mis seaksid ohtu linnaelanike turvalisuse. Lausa piinlik on olukord, kus lasteaiajuhatajad peavad paluma lapsevanematelt toetust WC paberi või muu hädavajaliku ostmiseks.
Ka soovitame linnavalitsusel keskenduda edaspidi oma kehvas rahalises olukorras kõigi teiste ja rahvusvahelise imperialismi süüdistamise asemel olukorra lahendamisele. Keegi teine, kui tänane linnavõim ei suurendanud veel detsembrikuus tulumaksu laekumise prognoosi 200 miljoni võrra ega suurendanud linnavara müügi prognoosi koguni 250 miljoni kroonini. Keegi teine ei saa ka vastutada prioriteetide paikaseadmise eest. Meie soov on, et nende prioriteetide hulka kuuluksid Tallinna lapsed ja linlaste turvalisus. Selleks, et nende prioriteetide hoidmisele kaasa aidata, esitasime ka eelpool loetletud 7 ettepanekut linna rahalise olukorra parandamiseks.
Peame oluliseks, et Tallinna jaoks nii tähtsas küsimuses, kui väga kehvaks muutunud rahalise seisu parandamises lööksid konstruktiivselt kaasa kõik siin volikogus esindatud poliitilised jõud. Reformierakonna fraktsioon on selleks valmis.
Lohutasin täna ühte prouat, kes oli segaduses, et miks terve Lasnamäe oli tema varahommikuse bussi peale mineku ajal kottpime. Arvasin tolle prouaga telefonis rääkides, et küllap oli tegu elektrikatkestusega ja küll see korda tehakse. Praegu aga loen uudistest, et polnudki elektrikatkestus. Oli hoopis Tallinna linnavalitsuse teadlik otsus hakata edaspidi öösel Tallinna tänavaid pimendama. Sest linn ei tulevat oma rahadega muidu lihtsalt välja.
Püha müristus, ma ütleks selle peale!
Ma olen Tallinna elanike pärast tõsises mures. Kui linnavalitsus hakkabki rakendama linnas öist pimendamistaktikat, teeb see ikka väga paljude inimeste jaoks näiteks hommikuse bussi peale mineku lihtsalt ebaturvaliseks.
Murelikuks teeb ka see, et kui lisaks lasteaedade raskesse seisu panemisele hakatakse linnavalitsuse poolt ka tänavaid pimendama, siis on see märk sellest, et linna rahaasjad on ikka väga halvas seisus.
Omaette tragikoomiline on linnaeelarvega mitte-hakkama-saava linnavalitsuse poolt riigi süüdistamine selles, et linnas öösel tänavavalgustus ei põle. Milleks sellist kohatut jutt ajada? Nii nagu lasteaedade ülalpidamine on ka tänavavalgustus otsene linnavõimu kohustus. Selle ja hulga teiste ülesannete täitmiseks kantakse kõigi töötavate linlaste palgast 11,4% linnakassasse.
Minul on linnavalitsusele sõbralik soovitus – keskenduda oma rahaasjade korda panemisele ja mitte kulutada energiat riigiga vastandumisele süüdistades riiki järgmisena näiteks selles, et talvel sajab Tallinnas lund, mistõttu linn peab tänavaid puhastama. Alustada võiks mitte tänavate pimendamisest, vaid hoopis näiteks sellest, et lõpetataks linnavalitsuse struktuuris 13. palga väljamaksmine.
