Mida arvata opositsioonist, kes takistab juba mitmes päev Riigikogu tööd lükates oluliste teemade juurde asumist tundide kaupa edasi vigadest kubisevate ja mitte kõige päevakajalisemate arupärimiste üleandmisega? Viimane stiilinäide pärineb Lauri Laasilt, kes käis just puldis selleks, et pärida Riigikogu kõnetoolist aru – miks ja kas tõmbub vabadussammas kollaseks?

Riigikogu puldis käis värskelt Ain Seppik ja tõi siis lõpuks avalikuks selle, mis oli niigi teada.

Nimelt esitas tingimuse (ehk enda sõnul “kompromissettepaneku”), mille järgi Keskerakond loobuks Riigikogu töö takistamisest tingimusel, et neil lubataks kaotada Pirita, Lasnamäe, Nõmme, Kesklinna ja teised valimisringkonnad ning moodustada nende asemel üks ülelinnaline ringkond. Miks see niigi teada asi üldse tähelepanu peaks pälvima? Sest Keskerakonna raudvarana tuntud Seppik ütles sellega Riigikogu puldis välja, et nn. haldusreform pole olnud Tallinna linnajuhtide jaoks kunagi eesmärk. Nagu pole olnud eesmärk kulude kokkuhoid. Küsimus on olnud puhtalt oma võimu kindlustamises ja parteilises kasus.

Mina toetan endiselt linnaosade allesjätmist. Vaadates kõikvõimalike läbiviidud küsitluste tulemusi on selge, et muljetavaldav enamus tallinlastest on sama meelt (seda kinnitab isegi linnakantselei enda läbiviidud küsitlus, kust on küll nõiaväel haihtunud tuhandeid linnaosade kaitsjate hääli, kuid kus sellest hoolimata püsib seis kindlalt linnaosade toetajate kasuks).

Toetan linnaosade säilitamist ka sel põhjusel, et ilma linnaosadeta ei tule pealinna regioonis tegelikust haldusreformist kunagi midagi välja. Miks nii? Sest tõenäoliselt oleksid Viimsi, Harku ja teised Tallinnaga kokku kasvanud linnaosad valmis tulevikus Tallinnaga liituma ainult juhul, kui neile tagatakse vähemalt praeguste linnaosade staatus.

Küllap teab endine siseminister Seppik väga hästi ka seda, et kehtiv omavalitsuse korralduse seadus ei luba eelarveaasta keskel linnaosade volitusi ja eelarvet muuta. Seda ei saa seaduslikul teel teha ei linnavalitsus ega linnavolikogu ega Keskerakond.

Valimissüsteemi põhimõttelist muutmist vahetult enne valimisi ei saa toetada mingil juhul. See on robustselt ebademokraatlik ja sellega leppida ei tohi. Miks? Sest kui ühel korral läheb taoline valgevenelik salamanderdamine läbi, siis on ainult aja küsimus, millal proovitakse loetud nädalad enne valimisi kehtestada näiteks varasemast oluliselt kõrgemat valimiskünnist.

Ehk siis – milles seisneb Seppiku “kompromissettepanek”? Kui Seppiku poolt on valikuks pakutud kas linnaosade kaotamine või valimissüsteemi pea peale pööramine napilt enne valimisi, siis kus on siin õieti kompromissi koht?

Samal ajal, kui üleüldine tähelepanu on koondunud miljardite kärpimisele riigitasandil, on pealinna võimukoridorides käinud käbe sahistamine hoopis teisel teemal. Nagu nõiaväel on lühikese ajaga ei-tea-kust kerkinud plaan Tallinna linnaosade buldooseriga likvideerimiseks, mida täna tohutu kiirusega linnavolikogus juba ellu viima hakatakse.

Tema sõnul on rünnatud praegu ca 4500-kroonise keskmise pensioni viieprotsendilist tõusu. «Mulje jääb, nagu kutsutaks üles pensionitõusu ikkagi nulli tõmbama. Mina seda plaani mõistlikuks ei pea.»

Kindlasti on taktikaliselt kaval nipp riigieelarve kärpimise varjus niuh-näuh Tallinnas Pirita, Nõmme, Lasnamäe ja kõik ülejäänud linnaosad ära kaotada. Et kes see ikka jõuab Tallinnas toimuvale tähelepanu pöörata, kui üleriigiliselt kärbitakse riigiaparaadi suurust ja kulu. Aga tähelepanu pöörata võiks.

Sest linnaosade kaotamine ei vääri tähelepanu mitte niivõrd valimistel häälte ümber- või ringijaotumise tõttu, vaid seetõttu, et pärast linnaosade kaotamist halveneb otseselt linnaelanike olukord. Kui näiteks Lasnamäe linnaosa kaoks ja kogu linnaosa eest hea seismine viidaks üle Vabaduse platsi, võivad lasnamäelased üsna kindlad olla, et näiteks linnaosa tänavate puhtuse, heakorra või kasvõi hoovide puhtuse vastu tuntakse veel vähem huvi, kui praegu. Või kes seisab selle eest, et näiteks pargid, väikesed tänavad või suurte majade sisehoovid oleksid valged ka sügisel või talvel? Või näiteks planeerimise küsimus. Kui pole linnaosasid, pole ka neid, kes Nõmme ja Pirita, või ka Õismäe ja Põhja-Tallinnas toimuvat ehitustegevust ja planeerimist linnaosa seisukohast vaatavad ja jälgivad. Kes on see, kes hakkab edaspidi võitlema Kadrioru või Kalamaja miljöö säilitamise eest?

Kindlasti on ka praegu neid tegelasi, kelle tegemistel on linnaosad rist jalus ees. Kasvõi sellessamas planeerimise küsimuses. Pole linnaosasid. Pole probleemi. Seda – tõsi küll – mitte linnaelanike, vaid Vabaduse platsi jaoks.

Lisaks:

Taotliste ootamatute poliitskeemide vältimise tarbeks on seadusesse üheselt kirja pandud, et linnaosade kaotamine aasta keskel ei ole lubatud. KOKS (ehk Kohalike omavalitsuste korralduse seadus) ütleb linnaosade muutmise kohta järgmist:

Reformierakondlase Keit Pentuse sõnul jätaks Keskerakonna juhi Edgar Savisaare soovitus loobuda kärbetest ja võtta laenu õpetajad ja politseinikud palgata ja Eesti eurota.

“Opositsiooniline Keskerakond on asunud erakonna esimehe tasandil propageerima seda, et riik ei peaks üldse kärpima. Võiks hoopis kärpimise asemel laenu võtta,” kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus.

“Mis juhtuks, kui otsustataks Keskerakonna poolt pakutud teed mööda minna ja ei teeks mingeid kärpeid? Juhtuks see, et hiljemalt sügiseks oleks kõik viimaste aastatega kogutud ja kasvatatud reservid otsas. Hiljemalt sügisel tekiks probleeme õpetajate, politseinike, päästetöötajate palkade aga ka pensionite väljamaksmisega. Miks seda puudujääki ei võiks siis laenuga katta? Sest kulude kokkuhoidmise asendamine laenuga suurendaks eelarvedefitsiiti veelgi ja tähendaks otsesõnu eurost loobumist,” räägib Pentus.

“Aga mis kasu on tavalisel inimesel — näiteks pensionäril — üldse eurost? Väga otsene kasu. Eurole üleminekuga kaasnev mõjutab ka pensionikasvu. Eurole üleminek suurendab usaldust meie majandussüsteemi osas, mis omakorda soodustab majanduskasvu taastumist. Majanduskasv jällegi tagab pensionite tõusu, nii et ilma eurole üleminekuta on ka pensionite kasv nirum.”

Opositsiooniline Keskerakond on asunud erakonna esimehe tasandil propageerima seda, et riik ei peaks üldse kärpima. Võiks hoopis kärpimise asemel laenu võtta.

Mis juhtuks, kui otsustataks Keskerakonna poolt pakutud teed mööda minna ja ei teeks mingeid kärpeid? Juhtuks see, et hiljemalt sügiseks oleks kõik viimaste aastatega kogutud ja kasvatatud reservid otsas. Hiljemalt sügisel tekiks probleeme õpetajate, politseinike, päästetöötajate palkade aga ka pensionite väljamaksmisega. Miks seda puudujääki ei võiks siis laenuga katta? Sest kulude kokkuhoidmise asendamine laenuga suurendaks eelarvedefitsiiti veelgi ja tähendaks otsesõnu eurost loobumist.

Aga mis kasu on tavalisel inimesel – näiteks pensionäril – üldse eurost? Väga otsene kasu. Eurole üleminekuga kaasnev mõjutab ka pensionikasvu. Eurole üleminek suurendab usaldust meie majandussüsteemi osas, mis omakorda soodustab majanduskasvu taastumist. Majanduskasv jällegi tagab pensionite tõusu, nii et ilma eurole üleminekuta on ka pensionite kasv nirum.