“Andke mulle kirves!” oli üliaktiivse gümnaasiumitüdruku Keit Pentuse lemmikfraas, kui ta tundis, et midagi on valesti ja õiglus tuleb jalule seada.

Nüüd, kogenud tipp-poliitikuna, Pentus kultusfilmist “Mehed ei nuta” pärinevat kildu muidugi enam ei kasuta, mis ei tähenda aga seda, et tema kihk ümbritsevat paremaks teha on lahtunud. Pentus on viimasel ajal välja paistnud mitmete julgete väljaütlemistega, mis on sundinud sisepoliitika vaatlejaid järeldama, et küllap on tarmukas kaunitar seadnud endale sihiks vallutada Tallinna linnapea või suisa peaministri tool.

Kas ennustajatel on õigus, õnnestub portreteeritavalt üle küsida alles kolmapäeva õhtul, kui Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehel Keit Pentusel avaneb võimalus riigieelarve arutelust kuumaks köetud istungisaalist mõneks ajaks jalga lasta ja telefonitoru haarata.

“Ei-ei, ükski minu ambitsioon pole kunagi olnud seotud ühegi ametikohaga,” kuulutab Pentus kohe alustuseks ja lisab, et pärast viimaseid valimisi olnuks tal ju tahtmise korral võimalus täita ehk muudki poliitilist ametikohta kui fraktsiooni esimees.

Tahab elu paremaks teha

“Minu ambitsioon on teha midagi konkreetset selleks, et elu Eestis paremaks läheks. Ma pole oma iseloomult kunagi olnud vaikne kõrvaltvaataja. Mind peetakse suhteliselt kangekaelseks inimeseks ja ma võtan seda kui komplimenti.”

Palvele nimetada mõni otsus või tegu, mis südant uhkusest paisutab, vastab Pentus: “Kui te järgmisel nädalal minuga intervjuu teeksite, siis nimetaksin ma ilmselt lisaeelarve vastuvõtmist. Samuti on mitmed teised olulised seadused lugemisel ning loodan, et nad varsti ka vastu võetakse.”

Pühapäeval jahmatas Pentus avalikkust ideega seada sotsiaalmaksuga maksustava töötasu ülempiiriks 30 000 krooni. Pentus on kindel, et see muudatus tekitaks Eestisse need konkurentsivõimelised töökohad, mis muidu loomata jääksid.

ASi Helmes juhatuse esimehe Jaan Pillesaare sõnul pärineb sotsiaalmaksu vähendamise idee grupilt ettevõtjatelt, kes on koalitsioonipoliitikutega viimase kuu jooksul korduvalt kohtunud.

“Reformierakonna tipp-poliitikud täiendasid ideed piiramise ettepanekuga ja Pentus kui erakonna üks kõneisikuid tuli sellega avalikkuse ette,” täpsustab Pillesaar. “Ettevõtjatega kohtumistel on Pentus jätnud avatud ja selge mõtlemisega inimese mulje, kes saab kiiresti uutest ideedest aru. Mulle tundub ka, et Pentus on eetiline poliitik, kes ajab mitte isiklikku, vaid ikka riigi asja.”

Poliitikasse juhuslikult

Tegelikult sattus Pentus enda kinnitusel poliitikasse juhuslikult, nagu on juhuslikud olnud ka tema mitmed teised teevalikud — näiteks õppimaasumine eraakadeemia Nord gümnaasiumi. “Pärast üheksanda klassi lõpetamist jõudsin selgusele, et tipp-pianisti minust ei saa,” põhjendab Pentus, miks ta muusikakeskkoolist ära tuli ja pärast aastast õppimist Õismäe gümnaasiumis viis sõbranna õhutusel dokumendid sisse hoopis erakooli Nord.

“Sealne seminaride-loengute vorm meeldis mulle väga,” lisab Pentus. “See andis õppureile vabamad käed ning arendas eneseväljendusoskust ja vaidluskunsti, mida on vaja läinud nii hilisemates õpingutes kui ka tegevpoliitikas.”

Poliitikapisikusse nakatus Pentus siis, kui ta pedagoogikaülikooli teise kursuse tudengina kutsuti Reformierakonna juurde tööle, esmalt peakontorisse ja seejärel Märt Raski kutsel justiitsministeeriumisse. Reformierakonna peakontor oli ka kohaks, kus ristusid Keit Pentuse ja erakonna halliks kardinaliks nimetatud Rain Rosimannuse teed ning pilgud.

Iga asi omal ajal

Esitanud telefoniintervjuu lõpetuseks Pentusele traditsioonilise küsimuse peale, millal ühte poliitiliselt mõjukaimasse perekonda on oodata järeltulijat, kõlab traditsiooniline vastus — siis, kui on õige aeg. “Minu isiklikus elus on kõik juhtunud spontaanselt ja mingit ajakava ei hakka ma ka nüüd koostama,” soostub Pentus siiski lisama.

Pentuse valitud rolle poliitikalavalt

Keit Pentus astus suurele poliitikapüünele 2001. aastal, kui ta koos noortekogu kahe teise liikme, Kristen Michali ja Erik Pallasega valiti Reformierakonna juhatusse.

Kaks aastat hiljem oli tragi, edasipüüdlik ja sihiteadlik noorpoliitik Keit Pentus juba erakonna Tallinna piirkonna juht ja Tallinna kesklinna vanem. Tema tipprolliks neis ameteis jäi aktiivne osalemine tragikomöödias, mille lõppvaatuseks oli keskerakondlaste, eesotsas Edgar Savisaarega, tõrjumine pealinna valitsemisest ning Tallinnas uue võimuliidu moodustamine.

Nädalaleht Eesti Ekspress nimetas Pentust 2004. aasta lõpus oma traditsioonilistel aasta päkapiku lehekülgedel meesteõgijaks. Märku misanstseeni ümbertegemiseks — või oli see riigikogu algaja liikme etüüd — andis Pentus eelmise aasta 11. aprillil riigikogu saalis, kui esitas peaminister Andrus Ansipile infotunni ajal ootamatu küsimuse seoses tubakatoodete maksumärkidega.

Järgnevalt dialoog tekstiraamatust (loe: väljavõte riigikogu stenogrammist). Ansip: “Tööd alustav riigikogu ei ole omandanud veel kõiki eelmiste riigikogu liikmete kombeid ja nende kommete järgi tavaliselt koalitsioonipoliitikud ei esita koalitsiooniministritele küsimusi ja eriti ei ole kombeks neid küsimusi esitada ootamatult.”

Pentus: “Praegune riigikogu on kombed küll omaks võtnud, aga ma usun, et paneb juba kujunenud kommetesse ka väikest vürtsi juurde ja kujundab ise kombed, mis selles riigikogus kehtivad. Ja ma loodan küll, et nende kommete hulka hakkab kuuluma ka see, et koalitsiooni saadikud võivad aeg-ajalt küsida ka ootamatuid küsimusi koalitsiooni kuuluvatelt ministritelt.”

Kui vaadata vaatajastatistikat ehk valijate hääli, on Pentusele aplodeerijate hulk suurenenud kaheksa aasta jooksul pea A. Le Coqi jalgpallistaadionile mahtuva publiku võrra. 1999. aastal esimest korda valimistel osaledes sai Pentus kõigest 26 häält. Mullu märtsis andis tema poolt hääle juba 7049 Tallinna kesklinna, Pirita ja Lasnamäe elanikku.

Kristen Michal: miks mitte esimene naispeaminister
Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär

Erakonnas aktsepteeritakse ja austatakse Keit Pentust. Ja mitte sellepärast, et ta juhtkonda kuulub, ja veel vähem sellepärast, et ta välimuselt kaunis on, vaid ikka seepärast, et ta on meil üks terasemaid ja ratsionaalsemaid inimesi.

Ratsionaalsuse all mõtlen ma seda, et kui teistel inimestele on joovastus või vastupidi käegalöömise tunne, siis Keit kohe kindlasti ei kuulu selliste inimeste hulka. Tema teeb selle asemel hoopis tööd. Näiteks Keiti puhul võin alati kindel olla, et kui ma olen talle mingeid materjale andnud, siis on ta need ka alati läbi lugenud ja valmis märkusi tegema.

Ma üldse ei välista, et Keitist võib saada Eesti esimene naispeaminister. Aga mõned aastad lähevad selleks veel aega.

Rainer Osanik: Väike Müü
Rainer Osanik
koolivend, ASi Arco Vara personalijuht ja juriidilise osakonna juhataja

Õppisin Keitiga kolm aastat samas klassis Nordi eragümnaasiumis. Ma ei mäleta, et ta juba siis oleks poliitikasse kippunud, kuid üliaktiivne ja õiguste eest võitleja oli ta küll. Kooliajal hüüdsime teda Väikeseks Müüks, sest tal oli punane pea ja ta oli selline asjalik õigusenõudja.

Ta õppis hästi. Samas polnud ta mingi tuupur, vaid lihtsalt väga lahtise peaga. Ta oli hästi seltskondlik tütarlaps. Ma mitte ei suuda meenutada, et ta oleks kunagi kellegagi konfliktis olnud.

elulugu
Keit Pentus
sündinud 3.03.1976 Tallinnas
vabaabielus poliitik Rain Rosimannusega
õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri eriala, Õismäe Humanitaargümnaasiumis, Akadeemia Nord Õigusgümnaasiumis (hõbemedal), Tallinna Pedagoogikaülikoolis haldusjuhtimist ja Euroopa Liidu suhteid, Tartu Ülikooli magistriõppes politoloogiat (lõpetamata)
1998. aastast Reformierakonnas, praegu erakonna aseesimees ja erakonna riigikogu fraktsiooni esimees
1999-2001 Reformierakonna fraktsiooni nõunik Riigikogus
2001-2002 justiitsministri Märt Raski nõunik
2002-2003 välisministri Kristina Ojulandi sisepoliitiline nõunik
2003-2005 Tallinna Kesklinna Valitsus, kesklinnavanem
2005-2007 peaministri büroo juhataja
Alates 2007 Riigikogu XI koosseisu saadik
Poliitiline tegevus
kuulub alates 1998. aastast Eesti Reformierakonda erakonna juhatuse liige
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees

Hobid

klaverimäng, kirjandus, kokandus, jalgrattasõit, rulluisutamine, aeroobika (body pump)

tasub teada
Keit Pentuse ema Siiri on flöödimängija ja isa Väino endine võidusõitja.
Vanemad panid esiklapsele nimeks Keit, sest olid vaimustunud tollasest hittfilmist “Suudle mind, Kate”.
Tal on kaks nooremat venda — võidusõitja Sten ja gümnasist Kristian.
Mängib klaverit ja kitarri.
Sai Kroonika koostatud riigikogu kaunitaride TOPis Evelyn Sepa järel teise koha.

Kui seni on aeg-ajalt välja tuldud ideega muuta tulumaks astmeliseks, siis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus käis pühapäevasel erakonna üldkogul välja mõtte seada sotsiaalmaksuga maksustatavale summale ülempiir.

“Kulutuste ülevaatamise asemel riigikassa täitmine maksude tõstmisega võib tunduda väga lihtne ja ahvatlev, aga on sama ohtlik nagu mõne kangema narkootikumi proovimine. Hetkeline vau-efekt ja sellega saavutatav kõikvõimsuse tunne võib olla suur, aga hilisem peavalu ja võõrutusnähud on rasked,” tõi Pentus võrdluse.

Töölepingu seaduse kiire rakendamise kõrval nimetas reformierakondlane vajadust kehtestada ülempiir töötasule, millelt tööandja on kohustatud sotsiaalmaksu maksma.

“Probleem, millele me lahendust otsima peame, on tarkade töökohtade, eelkõige peaga uue lisandväärtuse loojate Eestist mööda või välja libisemine. Selle üks peamisi põhjusi on tööandja kõrged maksukulud kõrgepalgaliste töötajate palkamisel,” rääkis Pentus.

“Maksude tõstmise asemel tuleb töötasule, mille ulatuses ettevõtja on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, seada ülempiir. See tähendab, et kogu see palga osa, mis on teatud tasemest, näiteks 30 000 kroonist, kõrgem, on sotsiaalmaksust vaba,” pakkus ta välja uue idee.

Pentuse sõnul ei erine oponentide vastulaused sellele plaanile oluliselt nendest, mida kasutati 1999. aastal ettevõtte tulumaksu süsteemi vastu võitlemisel. “Et eelarvesse tekib auk. Et riigil jääb raha saamata. Nii nagu üheksa aastat tagasi, nii on ka praegu tegu pooltõega. Sest see muudatus peab tooma Eestisse need töökohad, mis siin muidu loomata jääksid, ja seeläbi ka raha, mis siia muidu kunagi ei jõuaks,” märkis Pentus.

Haigekassa juht ei toeta Pentuse ideed

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et ei tervita sotsiaalmaksu kaotamist kõrgematelt palkadelt, kuna meil on ravikindlustuse põhialus solidaarsusprintsiip.

“Meil on solidaarne ravikindlustus 13%,” ütles Danilov. “See tähendab põhimõtteliselt, et nooremad ja jõukamad maksavad vanade teenuste eest, kuid kunagi jõuavad nad ka ise sinna,” rääkis ta.

Sotsid tahavad vastutasuks kõrgemat tulumaksu

Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et kui samalt tasemelt võetakse kõrgem tulumaksuprotsent, siis võib sotsiaalmaksu kärpida. “Eestis ei saa pakkuda sellist lahendust, kuna puudub alternatiiv ja ebainimlik on see ka,” ütles Nestor.

“Meie idee, mida aastaid räägime, on, et tulumaks oleks selle eest kõrgem,” märkis ta ja lisas, see oleks ka pensionikindlustuse suhtes aus.

Hagari kaubamärgi all oma kaupu müüva Hallik ASi tegevjuht Heiki Hallik ütles, et sotsiaalmaksu kaotamist suurematelt palkadelt võiks kaaluda, kui maksude laekumine olulisel määral ei vähene.

“Idee on päris huvitav, kuigi meil ettevõttes nii suuri palku ei maksta,” märkis Hallik.

Kommentaar

Rain Tamm
GILD Bankersi juhtivpartner

See on kindlasti hea mõte, iseasi, mis võiks olla see piir, millest alates palku sotsiaalmaksuga enam ei maksustata.

Selline muudatus oleks hea eelkõige just teadmismahukatele ja kõrge lisandväärtusega eksportivatele majandusharudele, nagu IT- ja finantssektor. See suurendaks nende sektorite konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.

Samas on oluline muuta sotsiaalmaks ka töövõtja maksuks, et kaoks töötajate seas laialt levinud arusaam, et brutopalgana käsitletav ongi kogu tööjõukulu.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ütles eilsel erakonna üldkogul, et maksude tõstmise asemel tuleb töötasule, mille ulatuses ettevõtja on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, seada ülempiir – näiteks 30 000 kroonist kõrgem palk on sellest vaba.

Reformierakonna fraktsiooni juht ütles, et osa Reformierakonna tööst on nii oma partnerite kui ka opositsiooni veenmine selles, millesse Reformierakonna fraktsioon ise usub. “Kulutuste ülevaatamise asemel riigikassa täitmine maksude tõstmisega võib tunduda väga lihtne ja ahvatlev, aga on sama ohtlik nagu mõne kangema narkootikumi proovimine. Hetkeline “vau-efekt” ja sellega saavutatav kõikvõimsuse tunne võib olla suur, aga hilisem peavalu ja võõrutusnähud on rasked,” tõi Pentus võrdluse.

Töölepingu seaduse kiire rakendamise kõrval nimetas Reformierakonna fraktsiooni esimees vajadust kehtestada ülempiir töötasule, millelt tööandja on kohustatud sotsiaalmaksu maksma.

“Probleem, millele me lahendust otsima peame, on tarkade töökohtade, eelkõige peaga uue lisandväärtuse loojate Eestist mööda või välja libisemine. Selle üks peamisi põhjusi on tööandja kõrged maksukulud kõrgepalgaliste töötajate palkamisel,” rääkis Pentus.

“Maksude tõstmise asemel tuleb töötasule, mille ulatuses ettevõtja on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, seada ülempiir. See tähendab, et kogu see palga osa, mis on teatud tasemest – näiteks 30 000 kroonist kõrgem, on sotsiaalmaksust vaba ega too tööandjale täiendavaid maksukulusid.”

Pentuse sõnul ei erine selle plaani oponentide vastulaused oluliselt nendest, mida kasutati 1999. aastal ettevõtte tulumaksu süsteemi vastu võitlemisel. “Et eelarvesse tekib auk. Et riigil jääb raha saamata. Nii nagu üheksa aastat tagasi, nii on ka praegu tegu pooltõega. Sest see muudatus peab tooma Eestisse need töökohad, mis siin muidu loomata jääksid, ja seeläbi ka raha, mis siia muidu kunagi ei jõuaks.”

Kogu selle aja jooksul, kui ma oma tänase sõnavõtu jaoks mõtteid koondasin, on enamik päevapoliitilisi uudiseid töötanud selle vastu, mis ma teile rääkida plaanisin. Küll juhtus Riigikogus nii, et meie partner hääletas ringiraha seadusesse sisse kogu eelnõu farsiks muutva paranduse; küll tuli uudis selle kohta, et päev-päevalt hädavajalikumaks muutuv töölepinguseadus võib hoolimata ka ametiühingutega saavutatud kompromissist toppama jääda, sest jällegi – üks partner jättis eelnõu lihtsalt kooskõlastamata; ja viimasena saime me teada, et meie mõlemad partnerid on teatanud, et nemad hakkavad nüüd jonnima ja teevad kiusu pärast ära öise alkoholimüügi keelu.

Mida üks fraktsiooni esimees taoliste uudiste valguses siia teie ette tulles tegema peaks? Valima kahe variandi vahel. Üks variant oli keskenduda puhtalt päevapoliitilistele pisiprobleemidele ja tulla teie ette suhteliselt pessimistliku jutuga. Ja ma ei saa eitada, et viimaste päevade õhtuteks oli mul kiusatus seda teed minna. Teine variant oli nende,… kõikide koalitsioonidega kaasakäivate kohatiste erimeelsuste ja ajutiste tagasilöökide kiuste vaadata korraks rahulikult seda, kas me oma esimese aastaga midagi korda ka oleme suutnud saata. Või ongi nii, nagu viimaste päevade lehti lugedes mulje võib jääda, et ainult üks viletsus ja hädaorg, lahvatanud probleemid ja suured pinged. 

Ma arvan, et vahelduseks on päris kasulik üksteise negatiivsete uudistega üleskütmise asemel mõtiskleda siin veidi Pisuhännalikus ümbruses, ilusa tiigi kaldal rahulikult selle üle, mis aastaga ära tehtud on. Teate, seda polegi üldse nii vähe.