Riigikogu aseesimees Keit Pentus ütles riigikogus müügi- ja paadimaksu tühistava seaduseelnõu esimesel lugemisel, et ei saa leppida olukorraga, kus suur omavalitsus läheneb maksuküsimusele nii hoolimatult ja räpakalt.
Pentuse sõnul ei eksisteeri ükski omavalitsus kuskil teises reaalsuses kui ülejäänud Eesti. «On ikka ainult üks Eesti, kus kogu riigi olukord mõjutab kõiki omavalitsusi ja kus kõikide omavalitsuste tegevus mõjutab kogu riigi olukorda,» lausus Pentus.
Ta lisas, et kui kõige suuremas omavalitsuses, kus elab kolmandik Eesti elanikest ja tegutseb suur osa ettevõtteid, tekitatakse totaalne segadus, siis see mõjutab tervet riiki. «Kui sellel segadusel lastakse kesta, siis võivad need kahjud olla ühel hetkel juba väga suured.»
Pentus ütles, et siiani on riik omavalitsusi usaldanud, arvestanud nende mõistlikkusega ja absoluutne enamus omavalitsustest on ka seda usaldust väärt olnud. «Nüüd on meil käes olukord, kus üks suur omavalitsus on seda usaldust kuritarvitanud, tekitades üleüldise õigusselgusetuse olukorra enamiku Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks. Kas seda tehti meelega või lihtsalt oskamatusest, seda mina ei tea. Selge on aga see, et terve riigi ettevõtluskeskkonna eest vastutav riigikogu ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja käsi laiutada,» lausus Pentus.
Allikas: Postimees
Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel müügi- ja paadimaksu kaotav eelnõu. Vastuvõtmisele jõuab see muudatus sügisel, esimene lugemine toimus aga veel enne kevadistungjärgu lõppu, et omavalitsustel (konkreetselt Tallinnal, Harkul ja Maardul, sest nendes kolmes omavalitsuses müügimaks kehtib) oleks varakult võimalik tehtava muudatusega arvestada.
Võtsin arutelu lõpus ka sõna.
*
Lugupeetud istungi juhataja,
Ükski omavalitsus ei eksisteeri kuskil teises reaalsuse kui ülejäänud Eesti. On ikka ainult üks Eesti, kus kogu riigi olukord mõjutab kõiki omavalitsusi ja kus kõikide omavalitsuste tegevus mõjutab kogu riigi olukorda.
Muidugi on omavalitsuste mõju kogu ülejäänud riigile tulenevalt nende suurusest erinev. Kui kõige suuremas omavalitsuses, kohas, kus elab kolmandik riigist ja tegutseb suur osa ettevõtteid, tekitatakse totaalne segadus, siis see mõjutab tervet riiki. Kui sellel segadusel lastakse seadusandja poolt kesta, siis võivad need kahjud olla ühel hetkel juba väga suured.
Ma olen veendunud, et vastutustundlik oleks olnud suure õigusselgusetuse tekitanud müügimaks ja paadimaks, mille alusel sunnib Tallinna linnavalitsus ka Viljandi, Pärnu ja Peipsiveere paadimehi pealinna linnakassasse maksu tasuma, linna enda poolt tühistada. Kuni viimase hetkeni oli meil ka ka lootus, et terve mõistus tõesti Tallinna linnavalitsuses võidab ja seda tehakse. Kui see lootus kadus, siis ei jäänud muud üle, kui sekkuda seadusandlikul tasemel, sest seadusandja ülesanne on selge õigusruumi tagamine terves riigis.
Ka täna kõlas siin saalis küsimus, et miks siis kohalike maksude loetelus müügimaks üldse kirjas on. Ma arvan, et see on väga hea küsimus ja põhjus on üsna lihtne.
Seadusandja ei saanud kunagi seadust vastu võttes ette näha seda, et üks suur omavalitsus läheneb maksuküsimusele nii hoolimatult ja räpakalt, kui see Tallinnas nüüd juhtunud on. Riik on siiani omavalitsusi usaldanud, on arvestanud nende mõistlikkusega ja absoluutne enamus omavalitsustest on ka seda usaldust väärt olnud.
Praegu on meil aga käes olukord, kus üks suur omavalitsus on seda usaldust kuritarvitanud, tekitades üleüldise õigusselgusetuse olukorra enamiku Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks. Kas seda tehti Tallinna linnavalitsuse poolt meelega või lihtsalt oskamatusest, seda mina ei tea. Selge on aga see, et terve riigi ettevõtluskeskkonna eest vastutav riigikogu ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja käsi laiutada.
Täna proovis üks osa siit saalist eelnõu arutelu käigus minna jälle vana näpuga näitamise teed ja Tallinna käitumise õigustustena kostus, et “aga käibemaks tõusis aasta tagasi ka” või “aga ühes väikevallas on ka müügimaks, mis te Tallinnat süüdistate”.
Lugupeetumad!
Esiteks – Tallinna mõju ei ole võrreldav mõne teise valla mõjuga, ärge proovigegi seda väita. Tallinna kaal on selle linna suuruse tõttu, selle tõttu, et siin asub suure hulga ettevõtjate tegevuskoht, lihtsalt teine. Sel põhjusel peaks pealinn eriti hoolsalt kaaluma iga oma suure mõjuga otsuse tegemisel neid tagajärgi, mida see toob kaasa nii selle linna elanikele, kui ka kogu ülejäänud Eestile.
Ja see ei puuduta ainult maksude kehtestamist. Sama lugu on ka näiteks pealinna tekitatava eelarveauguga, Tallinna eelarvedefitsiidi mõjuga kogu ülejäänud riigle.
Meenutuseks – Tallinna eelmise aasta eelarveauk oli 820 miljonit krooni. See miinus ei ole kellegi teise süül tekkinud, vaid on otseselt ühe – kõige suurema ja jõukama omavalitsuse halva majandamise ja aastaid üle jõu elamise tulemus.
Tasakaalustama pidid seda üle 800 miljonilist defitsiiti aga kõik ülejäänud omavalitsused, kogu ülejäänud avalik sektor. Lihtsalt öeldes – see 800 miljonit tuli riigil kuskilt võtta, selle võrra rohkem pidid rihma pingutama ja väheneva tulubaasi tõttu kannatama kõik ülejäänud omavalitsused.
Te tõite siin oma küsimustes välja käibemaksu tõusu eelmisel aastal. Ka seesama käibemaksu muudatus oli möödapääsmatu osaliselt just seetõttu, et pealinna tekitatud avaliku sektori eelarveaugu katteks raha leida.
Veelkord. Ükski omavalitsus ei eksisteeri omaette universumis. Kõik otsused, mis tehakse pealinnas, mõjutavad paratamatult kogu ülejäänud Eestit. Kui need otsused hakkavad kahjustama nii selle linna elanike olukorda kui kogu ülejäänud Eestit, siis ei saa me parlamendis käsi laiutades pealt vaadata. Siis tulebki seadust muuta.
Head ametikaaslased,
Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda seaduseelnõu toetada nii tänasel esimese lugemise lõpetamisel, kui sügisel vastuvõtmisel.
Jalutasin eile õhtul üle Vabaduse väljaku ja silm jäi peale suurele ekraanile, mis maa alla minevate treppide kohal on. Õigupoolest on vist tegu kahe kõrvuti asuva ekraaniga, mis annavad kokku päris korraliku mõõdu välja. Praegu näitavad need peamiselt ilma puudutavaid uudiseid ja linnavalitsuse pressiteateid. Kolm miljonit krooni maksnud ekraanidele võiks sel suvel aga ehk ka põnevamat kasutust leida.
Reedel algava Jalgpalli MMi ajaks tekib praktiliselt iga Euroopa (pea)linna linnasüdames mõni selline plats või väljak, kus suurelt ekraanilt saab suurema seltskonnaga mänge vaadata.
Mul on ettepanek, et Tallinnas võiks Vabaduse väljaku ekraanidel MMi ajal samuti jalgpalli näidata.
Usun, et huvilisi jaguks ja ehk aitaksid jalgpalli ülekanded praegu ikka veel üsna inimtühjana püsivale väljakule veidi rohkem elu tuua.
Reformierakonna ja IRLi fraktsioonid andsid täna riigikogus üle müügi- ja paadimaksu tühistava seaduseelnõu. Algatajate soov on müügi- ja paadimaksu tühistava eelnõu esimene lugemine läbi viia veel enne kevadistungjärgu lõppu.
Eelnõu üle andnud Keit Pentuse sõnul väheneb selle eelnõu tulemusel alates 1. jaanuarist 2011 surve hinnatõusule nii Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas kui kõigis teistes Eesti piirkondades, teatas Reformierakond.
«Pärast müügi- ja paadimaksu tühistamist kohalike maksude nimekirjast ei pea tarbijad enam näpuga järge ajama, kas sai, mille nad poest ostavad, sisaldab muna ja kuulub seega müügimaksuga maksustamisele või ei sisalda ei muna, rosinaid ega puuvilju ja on seega müügimaksust vaba,» ütles Pentus. Pentuse sõnul peab Eesti elanikele ja siin tegutsevatele ettevõtjatele olema üheselt selge see õiguslik raamistik, milles neil tegutseda tuleb.
«Tallinna müügi- ja paadimaks on paraku suutnud tekitada olukorra, kus suure osa kogu Eesti ettevõtjate tegevuskohaks ja kolmandiku Eesti elanike elukohaks olevas linnas ei tea ei tarbijad ega ettevõtjad, mille eest neilt maksu kogutakse ja kuidas nad seda maksu tasuma peavad,» lausus Pentus.
Tema kinnitusel halvendab selline õigusselgusetus otseselt terve riigi ettevõtluskeskkonda ja see on üks peamine põhjus, miks parlament peab olukorra lahendamisse seadusandlikul tasemel sekkuma.
Eelnõu antakse üle praegu, et omavalitsustel oleks piisavalt kaua ette teada, et parlamendis on antud muudatus ettevalmistamisel ning et oleks võimalus hakata oma 2011. aasta eelarvet planeerima juba antud muudatust arvestades.
Allikas: Postimees
Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema, küsib oma ajaveebis reformierakondlane Keit Pentus.
Ta pakub välja kaks varianti:
Variant üks. Sekkuma ja kärpima seadusega omavalitsuse otsustusõigust, et seeläbi oleksid ka elanikud ja ettevõtjad tulevikus segaduste eest rohkem kaitstud.
Variant kaks. Pidama omavalitsuste iseotsustamisõigust isegi kogu riigi maksu- ja ettevõtluskliimat halvendavate otsuste puhul pühaks ja puutumatuks. Ütlema kõigile, kes riigilt omavolitseva omavalitsuse eest kaitset paluvad, et sekkuda ei ole võimalik, sest kohalike elanike valitud linnajuhtidel on mandaat otsuste tegemiseks just nende parema äranägemise järgi.
Pentus ei salga, et tema isiklik eelistus kaldub seadusega müügimaksu tühistamise kasuks ja ma pean õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.
Selleks on kaks põhjust, kirjutab Pentus.
Esiteks. Ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki.
Tänasest on Savisaare müügimaksu kehtima hakkamiseni jäänud üks päev. Hulk ettevõtjaid ei tea aga siiani, kas ja milliste kaupade pealt nende käest maksu nõudma tullakse. Nii meie oma ettevõtjad kui välisinvestorid on nördinud ja nõutud. Ajal, kui kõik linnad ja riigid teevad pingutusi, et töökohtade loojaid enda juurde meelitada, saadab Tallinn oma segase müügimaksuga sõnumi: “Kui otsite lihtsat ja selget süsteemi, siis ärge meie juurde oma investeeringutega tulge.”
Nii käitudes ei mõjuta pealinna juhid aga mitte ainult ühes omavalitsuses toimuvat. Selline käitumine ja maksudega pusserdamine mõjutab suhtumist kogu riigi ettevõtluskliimasse. Milline investor tahaks oma raha investeerida kohta, kus ta ei tea kas ja mille eest talt maksu küsima hakatakse?
Teiseks. Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju ulatub kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele. Kuis nii?
Tallinna müügimaksu kehtestamine on tekitanud kaupmeestele kümnete miljonite suuruseid kulutusi. Loomulikult maksavad kallinevate kaupade näol need kulutused lõpuks kinni tarbijad. Kauplusekettides müüdava kauba puhul mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti tarbijad, nendib Pentus.
Kui müügimaksu kaitsjad rõhuvad omavalitsuste õigusele ise otsustada, millist maksu ja mis ulatuses nad oma elanikelt kasseerivad, siis kuidas see õigus ikka praegu täpselt rakendub? Kui näiteks üks Lõuna-Eesti omavalitsus tahab otsustada, et sealsed elanikud ei pea mitte Tallinna müügimaksu pärast kallimat kaupa ostma, siis kuidas tal on võimalik seda otsust realiseerida? Mis ta teha saab, et see nii ka oleks?
Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada, kirjutab Pentus.
Allikas: Raamatupidaja.ee
Reformierakonna aseesimehe Keit Pentuse hinnangul ei saa Tallinna müügimaksu puhul rääkida kohalikust maksust.
“Kui tegu oleks kohaliku maksuga, ei saa öelda, et müügimaks oleks päris saatanast. Aga Tallinna puhul ei saa rääkida kohalikust maksust kohaliku maksu mõttes, sest Tallinna müügimaksu mõju ulatub kaugele Tallinna piiridest,” rääkis Keit Pentus “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus.
Pentuse sõnul on Tallinna müügimaks andnud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva löögi. “Ühelt poolt oleme me väga uhked, et meil on hea ettevõtluskeskkond ja lihtne maksusüsteem, aga kui vaadata Tallinna müügimaksu, siis täna on veel rida ettevõtteid, kes ei tea, milliste kaupade eest nad peavad maksma, kuhu ja kuidas nad peavad maksma. See on pannud kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva põntsu,” selgitas ta.
Pentus lisas, et läbi Tallinna müügimaksu tõusevad kaupade hinnad igas teiseski Eesti omavalitsuses.
Pentuse arvates peaks iga omavalitsuse huvi olema, et sealne ettevõtluskeskkond oleks võimalikult soodus, et ettevõtjad tahaksid seal tegutseda ning seeläbi laekuks omavalitsuse kassasse ka maksu, mistõttu ei oleks uusi makse kehtestada tarvis.
Tänasel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel otsustasid IRL ja Reformierakond kaotada tulevast aastast üleriigiliselt nii müügi- kui paadimaksu.
Allikas: ERR|UUDISED
Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate (ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate) krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema?
Variant üks. Sekkuma ja kärpima seadusega omavalitsuse otsustusõigust, et seeläbi oleksid ka elanikud ja ettevõtjad tulevikus segaduste eest rohkem kaitstud.
Variant kaks. Pidama omavalitsuste iseotsustamisõigust isegi kogu riigi maksu- ja ettevõtluskliimat halvendavate otsuste puhul pühaks ja puutumatuks. Ütlema kõigile, kes riigilt omavolitseva omavalitsuse eest kaitset paluvad, et sekkuda ei ole võimalik, sest kohalike elanike valitud linnajuhtidel on mandaat otsuste tegemiseks just nende parema äranägemise järgi.
Ei salga – minu isiklik eelistus kaldub seadusega müügimaksu tühistamise kasuks ja ma pean õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.
Miks? Toon kaks põhjust.
Esiteks. Ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki.
Tänasest on Savisaare müügimaksu kehtima hakkamiseni jäänud üks päev. Hulk ettevõtjaid ei tea aga siiani, kas ja milliste kaupade pealt nende käest maksu nõudma tullakse. Nii meie oma ettevõtjad kui välisinvestorid on nördinud ja nõutud. Ajal, kui kõik linnad ja riigid teevad pingutusi, et töökohtade loojaid enda juurde meelitada, saadab Tallinn oma segase müügimaksuga sõnumi: “Kui otsite lihtsat ja selget süsteemi, siis ärge meie juurde oma investeeringutega tulge.”
Nii käitudes ei mõjuta pealinna juhid aga mitte ainult ühes omavalitsuses toimuvat. Selline käitumine ja maksudega pusserdamine mõjutab suhtumist kogu riigi ettevõtluskliimasse. Milline investor tahaks oma raha investeerida kohta, kus ta ei tea kas ja mille eest talt maksu küsima hakatakse?
Teiseks. Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju ulatub kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele. Kuis nii?
Tallinna müügimaksu kehtestamine on tekitanud kaupmeestele kümnete miljonite suuruseid kulutusi. Loomulikult maksavad kallinevate kaupade näol need kulutused lõpuks kinni tarbijad. Kauplusekettides müüdava kauba puhul mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti tarbijad.
Kui müügimaksu kaitsjad rõhuvad omavalitsuste õigusele ise otsustada, millist maksu ja mis ulatuses nad oma elanikelt kasseerivad, siis kuidas see õigus ikka praegu täpselt rakendub? Kui näiteks üks Lõuna-Eesti omavalitsus tahab otsustada, et sealsed elanikud ei pea mitte Tallinna müügimaksu pärast kallimat kaupa ostma, siis kuidas tal on võimalik seda otsust realiseerida? Mis ta teha saab, et see nii ka oleks?
Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada.
Tänases eestikeelses Postimehes ilmus ajakirjaniku üleskutse lasteaiad omavalitsustelt ära võtta ja hoopis riigistada. Mida sellest arvata?
Ajakirjanik põhjendab oma ettepanekut ju tegelikult väga loogiliselt – kuna osad omavalitsused ei ole lasteaedade juhtimisega hakkama saanud ja lasteaiad tunduvad olevat linnajuhtide jaoks viimane koht, mille jaoks raha leitakse, siis tuleb neid sellise saamatuse eest karistada ja lasteaiad hoopis riigistada. Emotsionaalne avaldus ja sellisena ju täiesti mõistetav.
Aga ajakirjaniku mõttekäiku edasi arendades ja suuremat pilti vaadates jõuaksime muidugi üsna hirmutava perspektiivini. Miks?
Sest sarnaselt võib Tallinna tänavaid mööda sõites öelda, et kuna linnavalitsus ei ole tänavate remontimisega hakkama saanud, tuleb ka see valdkond linnavalitsuse käest ära võtta ja riigile anda.
Või vaatame ühistransporti. Tallinna ühistransport on must, palavate ilmadega higine ja haisev. Ka selle korraldamisega pole hakkama saadud – võtame ühistranspordi korraldamise linnalt ära ja riigistame?
No ja kui nüüd näiteks pealinna rahaasjadele mõelda ja võrrelda hiiglasliku defitsiidiga linnaeelarvet väikese võlakoormuse ja minimaalse puudujäägiga riigieelarvega, siis… Mis me siis teeme? Kuna pealinn pole oma rahaasjadega hakkama saanud ja toodab päev-päevalt ainult prisket miinust juurde, siis võtame ka eelarve tegemise omavalitsustelt ära ja hakkame ka selle valdkonnaga keskvalitsuse tasandil tegelema?
Mis jääb sellisel juhul alles demokraatlikult kõigi hääleõiguslike elanike poolt valitud omavalitsuse vastutusest kohaliku elu korraldamisel? Pealinna puhul jääks muidugi alles tegevus, mida linnajuhid tunduvad kõige rohkem nautivat – oma telejaama tegemine ja kümne ajalehe välja andmine.
Ainult et… kõik omavalitsused ei ole nagu Tallinn. Kõik omavalitsused ei ole nii saamatud. Vastupidi. Enamik omavalitsusi on tegelikult nii oma rahaasjadega kui ka lastehoiu teemadega hakkama saanud.
Lasteaedade riigistamisettepaneku teinud ajakirjanik küsib oma kirjutises ka kõige olulisema lasteaedade probleeme puudutava küsimuse: mitte “miks ei saa” vaid “kuidas saab”?
Saab nii nagu kõigi teiste valdkondadegi puhul – saab siis, kui teema muutub linna- või vallajuhtide jaoks tähtsaks. Mitmes Eesti väikeses vallas ja linnas on omavalitsuste juhid mõned aastad tagasi otsustanud, et lastehoid on elukeskkonna juures kõige olulisem, sest kui lasteaiad on ilusad, korras ja lastega tegelevad head õpetajad, siis tahavad selles omavalitsuses elada ka noored pered/maksumaksjad.
Lasteaedadesse on investeeritud, on taotletud euroraha, kulude kokkutõmbamise ajal on lasteaedu kõige valusamatest kärbetest hoitud, lasteaedade pedagooge hoitakse nagu silmaterasid. Need omavalitsused on saanud lasteaedade juhtimisega hästi hakkama. Sest lastehoid on nende jaoks prioriteet. Mitte lihtsalt sõnades. Tegelikkuses.
Kas nendes omavalitsustes muutuks laste või lastevanemate jaoks midagi paremaks, kui lasteaedadega ei tegeletaks enam kohapeal vaid Tallinnas või Tartus asuvas ministeeriumis? Ei usu. Kas neid peaks karistama selle eest, et Tallinnas on asjad just parasjagu nii nagu nad on? Ei usu.
Kui korraks teoreetiliseltki kaaluda lasteaiateenuse riigistamist, tähendaks see koos teenusega omavalitsustelt ka selle katteks läinud tulubaasi osa ära võtmist. See on võimatu, juba puhtalt õigluse seisukohalt. Sest raha äravõtmise korral oleksid kaotajateks need omavalitsused, kus on lasteaedadesse varasematel aastatel korralikult investeeritud, kus on lasteaedu eelistatud teistele kulutustele ja näiteks eurorahade taotlemisel tehtud muude valdkondade asemel panus just lasteaedadele.
Teine võimalus oleks, et omavalitsustelt võetakse ära küll lasteaedade pidamise kohustus, tulubaas aga ei muutu ja raha jääb boonusena alles. See idee on tegelikkuses ammu läbiarvutatud. Selline lahendus tähendaks miljardeid lisakulu riigieelarvele ning tulemuseks oleks sama ebaõiglane olukord, kui eelmise võimalusegi korral. Nüüd peaksid kõik Eesti maksumaksjad juba riigieelarve kaudu kinni maksma nende omavalitsuste tegemata jätmised, kus lasteaiad pole kohalike linnajuhtide jaoks varem piisavalt tähtsad olnud. Tõstke käsi püsti, kes on valmis Tallinna linnavalitsuse saamatuse tõttu (kus kõige suurem puudus lasteaiakohtadest ja teenus alarahastatud) rohkem paagi-, saagi- ja müüdimakse maksma? Tallinnast vaadates võib selline lahendus ju kellelegi mugav tunduda, aga paraku peame tallinlastena sellega leppima, et kogu ülejäänud Eesti ei taha meie praeguste linnajuhtide rumalaid valikuid kinni maksta.
Tallinna puhul tuleb järgmise kolme ja poole aasta jooksul loota, et ehk hakkab avalik surve ja lastevanemate valjuhäälne rahulolematus ka praegusele linnavalitsusele lõpuks mõjuma ja maksumaksja raha eest oma telejaamas nõukogudeaegsete telefilmide näitamise asemel tõuseb linnavalitsuse prioriteetide nimekirjas lastehoiu teema lõpuks ka paari koha võrra kõrgemale.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus arvab, et eilsel riigikogu arutelul töötuse üle paistsid konkreetsete ettepanekutega silma Reformierakond ja IRL. Teistele fraktsioonidele soovitab ta neljapäevaks, kui toimub järgmine arutelu, õppust võtta.
Pentus kirjutas oma blogis, et Reformierakonna ettekanne rääkis sellest, et igasuguste töökohtade loomise eelduseks on heas korras riigi rahandus, usaldusväärne investeerimiskeskkond.
“Kuidas seda usaldusväärsust kindlustada – see oli meie ettekande esimene osa. Teises osas pakkusime aga välja ka seitse konkreetset ettevõtlusega alustamist ja tegelemist lihtsamaks tegevat, töökohti luua aitavat sammu,” ütles Pentus.
“Üsna sama nurga alt lähenes teemale ka IRL, kelle jaoks mõistagi on samuti tähtis nii ettevõtluskeskkonna arendamine kui see, et saaksime oma riigieelarve lähiaastatel uuesti tasakaalu ja seejärel ülejääki,” lisas ta.
Pentus kurtis, et sarnast konkreetsust kahjuks kõikidest ettekannetest ei leidnud. “Aga et neljapäeval on riigikogu ees sama formaadi vol 2 (siis keskendutakse tööpuuduse sotsiaalsetele aspektidele), jõuavad kõik fraktsioonid tänasest arutelust ehk juba õppust võtta,” avaldas ta lootust.
Allikas: Delfi
Täna toimus Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Peaettekandjatena olid küsitlemisel kõigi kuue fraktsiooni esindajad. Lähteülesanne – esitada omapoolsed ettepanekud, mida teha ettevõtluskeskkonnaga, et see tööpuudust leevendada aitaks.
Formaadina oli selline kuue võrdse peaettekandjaga arutelu uus asi. Esimesele korrale omaselt mõnevõrra konarlik. Veidi liigset kalambuuritsemist, teemast mööda rääkimist. Aga esimese korra rabedusest ei tohiks ära ehmatada. Vastupidi. Sellises vormis arutelusid peaks tulevikus parlamendis kindlasti veel korraldama.
Miks?
Sest hoolimata sellest, et esimesel korral oli ettekannete fokusseerituse tase väga erinev, nõuab iga sellisel arutelul hästi esinemine fraktsioonidelt korralikku ettevalmistust. Eelnevaid vaidlusi. Argumenteerimist. Erinevate valikute ja ettepanekute läbi kaalumist ja formuleerimist. Jah, muidugi nõuab sama eeltööd ka sarnane arutelu komisjonides. Aga mis seal salata – Riigikogu suures saalis avalikult peetaval arutelul, avalikult välja öeldaval ja stenogrammi kantaval sõnal on teine kaal. Avalikult välja pakutud konkreetsete ettepanekute puhul tekib avalik surve nende ellu viimiseks. Ja peabki tekkima.
Seda olulisem on, et avalikkus – ajakirjanikud, ühe või teise teema vastu huvi tundjad – oleks selliste arutelude vastu nõudlikud. Kui kiidetud saavad kõnelejad, kelle esinemine on küll lobe või vaimukas, kuid teemale miskit sisulist ei lisa, on see märk järgmiseks korraks ka kõigile ülejäänutele. Kui võetakse süveneda ka ettekannete sisusse, on seegi märk, mis sunnib järgmisel korral kõiki rohkem pingutama.
Reformierakonna ettekanne rääkis täna sellest, et igasuguste töökohtade loomise eelduseks on heas korras riigi rahandus, usaldusväärne investeerimiskeskkond. Kuidas seda usaldusväärsust kindlustada – see oli meie ettekande esimene osa. Teises osas pakkusime aga välja ka seitse konkreetset ettevõtlusega alustamist ja tegelemist lihtsamaks tegevat, töökohti luua aitavat sammu.
1. Ettevõtjatele makstav palgatoetus, tööpraktika, ettevõttega alustamise toetus töötule. 2. Kapitali sissemaksuta ettevõtte asutamise võimaldamine. 3. Ettevõtja jaoks raamatupidamise ja majandusaasta aruande esitamise sama lihtsaks tegemine, kui seda on üksikisiku tulumaksudeklaratsiooni Internetis esitamine. 4. Tegevuslubade ja litsentside arvu vähendamine, taotlemise lihtsamaks tegemine. 5. Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine. 6. Gümnaasiumitesse ettevõtlusõppe sisseviimine, et oma ettevõttega alustamist julgeksid ette võtta ka noored. 7. Tallinna lennuühenduste seisu parandamine.
Üsna sama nurga alt lähenes teemale ka IRL, kelle jaoks mõistagi on samuti tähtis nii ettevõtluskeskkonna arendamine kui see, et saaksime oma riigieelarve lähiaastatel uuesti tasakaalu ja seejärel ülejääki.
Sarnast konkreetsust kahjuks kõikidest ettekannetest ei leidnud. Aga et neljapäeval on Riigikogu ees sama formaadi vol 2 (siis keskendutakse tööpuuduse sotsiaalsetele aspektidele), jõuavad kõik fraktsioonid tänasest arutelust ehk juba õppust võtta.
Järgmine leht »
